Mikrofloora mõjutab ravimite ja dieetide toimet
Muutused meie sees elavas mikroobikoosluses võivad aidata ravimite toimet parandada. Mikrobioloog Rob Knight tuli eelmisel aastal toimunud Peruu-reisilt tagasi hirmsa kõhulahtisusega, millest antibiootikumide toimel kiiresti vabanes. Kuna Knight osales katsealusena iseenda uurimisprojektis, kus analüüsiti inimeste mikrofloorat  bakterite kogukonda, kes asustavad meie sooli, nahka, suud ja teisi kehaosi  sai ta uurida, kuidas ravimid tema soole mikrofloorat muutsid. Mikroobid taasasustasid kiiresti tema seedetrakti, kuid mikrofloora liigiline koosseis oli muutunud, kirjutas Technology Review. Varsti päras reisi alustas Knight uuesti dieedi ja treeningprogrammiga, mis enne reisi polnud tal aidanud kaalu langetada. Seekord kaotas ta aga ligi 30 kilo. Knight kahtlustas, et muutused mikroflooras võisid kaalulangusele kaasa aidata. Varasemates Colorado ülikooli laboris läbi viidud uurimustes oli Knight näidanud, et mikroobid võivad kaalu mõjutada küll  näljaste ja rasvunud hiirte mikroobide siirdamine tavalistesse hiirtesse põhjustas viimastel suuremat söögiisu ja kaalutõusu. Antibiootikumid võisid mu seedetraktist eemaldada seal varem elanud mikroobid ning selle tulemusena kujunes uus kooslus, ütles Knight. Muidugi ei kaota kaalu igaüks, kes antibiootikume sööb. Kariloomadele antakse antibiootikume sageli just vastupidise eesmärgiga  kiirendada nende kaalutõusu. Üha uued tõendid näitavad aga, et inimeste mikroobikooslused on väga erinevad ning mängivad nii ainevahetuskiiruses kui ülekaalulisuse tekkes olulist rolli. Inimestevaheliste mikrofloora erinevuste uurimine ning nende koosluste reaktsiooni ravimitele väljaselgitamine võib aidata kasutada mikrofloorat ravi tõhususe tõstmiseks. Inimese kehas asub kümme korda rohkem mikroobirakke kui meie enda rakke. Keha asustavad bakterid on eluks hädavajalikud, sest aitavad lõhustada muidu mitteseeditavaid toite, toodavad vajalikke vitamiine ja aitavad kujundada immuunsüsteemi. Kuna enamik neist bakteritest ei suuda kasvada väljaspool inimkeha, on neid uurida üsna keeruline. Kiiremad ja odavamad sekveneerimismeetodid on teadlastele andnud aga uue võimaluse mikrofloora uurimiseks. Inimesed on kahe genoomiga superorganismid  kõigepealt geneetiliselt pärandatav inimgenoom, mis sisaldab 25 000 geeni, ning lisaks keskkonna poolt kujundatud mikrofloora, mis sisaldab üle miljoni geeni, kirjutas Liping Zhao hiljuti ajakirjas Journal of Biotechnology avaldatud ülevaateartiklis."Erinevalt inimgenoomist on inimese mikrofloora geneetiline koosseis üsna paindlik ning seda saab muuta toitude ja ravimitega. Teadlased keskenduvadki nüüd üha enam sellele, kuidas dieet ja ravimid mikrofloorat mõjutavad, Avastuste põhjal loodetakse välja töötada diagnostilised testid, mis näitaksid, millised inimesed kannataksid antibiootikumide kõrvaltoimete all või milline oleks igale inimesele sobivaim dieet. Hiljuti läbi viidud uurimuses analüüsisid Zhao ja tema kolleegid inimeste mikroobikooslust enne nende panemist spetsialiseeritud dieedile. Mõned katsealused võtsid juurde ja mõne kaal langes. Zhao suutis mikrofloora andmete põhjal ette ennustada, kuidas dieet igale katsealusele mõjuma peaks. Knight analüüsib koos Washingtoni ülikooli teadlase Jeff Gordoniga, kuidas soolebakterid mõjutavad laste võimet kaalus juurde võtta. Vaeste riikide alatoidetud laste varustamine toiduabiga maapähklivõi, piimapulbri ja vitamiinide näol on aidanud paljusid lapsi, kuid on ka hulk lapsi, kelle kaal kuidagi tõusta ei taha. Kas neil on mõni patogeen, mis alatoitumust põhjustab, või on neil hoopis mõni vajalik mikroob puudu? küsis Knight. Lisaks uurivad teadlased erinevaid haigusi, mida mikrofloora mõjutada võib, ning seda, kuidas reageerivad erinevad mikrofloora asukad antibiootikumiravile.Hoolimata oma kogemusest ei soovita Knight kindlasti kellelgi kaalulangetamise eesmärgil antibiootikume süüa. See on nagu aia rohimine buldooseriga ja siis lootmine, et tagasi kasvavad need taimed, mida vaja on, selgitas ta. Me tahame välja töötada palju spetsiifilisemaid meetodeid bakterikoosluste kontrollimiseks.
