Mobiiltelefonid ja ajuvähk: seost ei ole
Mobiiltelefoni kasutamise ja ajuvähi seoseid käsitlenud suuruuringu tulemused jõudsid äsja avalikkuse ette nelja-aastase hilinemisega, sest teadlased ei leidnud järeldustes üksmeelt. Uuringu tegi Maailma Terviseorganisatsiooni vähiuuringute agentuuri juhitav konsortsium INTERPHONE ning selles uuriti ajuvähki põdevaid inimesi ja nende mobiiltelefoni kasutamise harjumusi ning selle kõrvale koguti andmed inimestelt, kellel sedalaadi vähki ei esine. Mobiiltelefonidest eraldub madalsageduslikke elektromagnetlaineid ning uuring püüdis saada selgust kas mobiiltelefoni kasutamine tõstab kahe sagedasema ajuvähi, glioomi ja menigioomi riski. Uuringus küsitleti 2708 inimest, kes põevad glioomi ja 2409, kellel on meningioom. Tervete võrdlusrühmas oli 7658 inimest. Küsitluse koondtulemused avaldas ajakiri International Journal of Epidemiology. Uuring sai rahalist tuge ka mobiilitootjatelt, kuid INTERPHONE andis garantii, et tulemused on teaduslikult sõltumatud. Segased tulemused Kuid tulemused ei ole siiski üheselt mõistetavad. Uuringu kokkuvõttes seisab, et mobiiltelefonide kasutamine ei tõsta ei glioomi ega meningioomi riski. Kui numbrid kokku löödi, siis tuli välja et tavaline igapäevane mobiiltelefoni kasutamine vähiriski ei tõsta. Kuid kõige innukamate mobiilikasutajate vähirisk on siiski pisut kõrgem. Nimelt oli kümnel protsendil kõige rohkem mobiiltelefoniga rääkivatest inimestest 15 protsenti kõrgem meningioomi ja 40 protsenti kõrgem glioomi haigestumise riski. Kasvaja tekkimise risk on samal poolel, millise kõrvaga on harjutud kõnesid kuulama. Kuid juba on uuringu kriitikud välja toonud, et järeldus nagu vähendaks regulaarne mobiiltelefoni kasutamine vähiriski umbes 20 protsenti, tuleneb uuringu korraldusel tehtud vigadest. Sellele juhtis ajakirjas Nature tähelepanu Anthony Swerdlow Briti vähiuuringute instituudist. Tema sõnul oli näiteks võrdlusrühma, kellel vähki ei ole, sattunud väga vähe inimesi, kes üldse mobiiltelefoni ei kasuta. Seega sattus võrdlusrühma rohkem mobiiltelefonikasutajaid kui neid on tegelikult elanikkonnas. Niisiis olid võrdlusrühmas mobiilikasutajad üleesindatud. Samuti oli Swerdlow sõnul kahtlustäratav kõige innukama kümnendiku mobiiltelefoni kasutamise näitajad  justkui räägiks nad päevast-päeva 12 tundi mobiiliga. INTERPHONEi meetodeid valideerinud uuringud leidsid, et korrektsema informatsiooni oleks saanud, kui oleks päritud päevas tehtud kõnede arvu. Kui võrdlusse lisati tehtud kõnede arv, siis ei ilmnenud ka kõige innukamatel mobiilirääkijatel kõrgenenud vähiriski. Nii loomadel kui rakukultuurides tehtud katsed on näidanud, et mobiiltelefoni omale sarnane madalsageduslik kiirgus tõstab vähiriski, kuid neid katseid pole samade tulemustega suudetud korrata. Inimestel tehtud uuringud pole suutnud tõestada mobiiltelefoni kasutamise ja vähi seoseid. Samuti pole mobiiltelefoni kasutuselevõtust alates olnud vähistatistikas märki ajukasvatajate arvu sagenemisest. Kuid hetkel on kasutuses andmed vaid 15 aasta kohta ning uuring rõhutab, et pikaajaliste riskide kohta on tarvis teha täiendavaid uuringuid. INTERPHONEi uuringu kokkuvõtet loe siit.      
