Mehe lõhn teeb tuimaks
Hiirtel ja rottidel uuritakse mõnu, hirmu, valu ja kõikvõimalike muude aistingute tekkepõhjuseid. Tuleb välja, et uurijate kohalviibimisel on katseloomadele oluline mõju ja meesteadlased tõstavad näriliste kehas stressihormoonide taset. Neuroteadlased ja loomade käitumise uurijad on pikka aega kahtlustanud, et näriliste valutundlikkus võib sõltuda sellest, kas katse ajal on ruumis inimesi. Siiski pole seda põhjalikumalt uuritud. Kanada Montreali McGilli ülikooli uurija Jeffrey Mogil süstis hiiri ja rotte pahkluu piirkonda. Osadel juhtudes lahkus süsti teinud mees või naine kohe laborist, teisel juhul jäi ta samasse ruumi. Näriliste valureaktsiooni jälgiti nende näoilmete põhjal. Selleks on kasutusel eriline skaala, kus arvestatakse looma nina, kõrvade ja vurrude liikumist. Üllatuslikul kombel oli meesuurija ruumi jäämisel väga suur mõju  näriliste valutundlikkus langes peaaegu 40 protsendi võrra. Sama juhtus siis, kui pärast süsti jäi hiirepuuri kõrvale T-särk, mida oli kandnud mees. Naiste kehalõhnal sellist mõju polnud. Pigem kaldusid naised ja nende higised riided meeste kehalõhna mõju neutraliseerima. Paraku pole mehe lõhn uus ja tõhus valuvaigisti. Selle haistmisel tõusis katseloomade kehas lihtsalt stressihormoonide tase ning just see surus näriliste keha valutundlikkuse ajutiselt alla. Huvitaval kombel oli sarnane mõju ka teiste isaste imetajate kehalõhnal olgu selleks siis merisead, kassid või koerad. Ainsad isased, kes katseloomi ärevusse ei ajanud, olid nende enda puurikaaslased. Mogil tegi hiirte ja rottidega ka tüüpilisi käitumiskatseid, kus testitakse loomade julgust. Meeste juuresolek tegi loomad palju ärevamaks ja aremaks. Seega võib katset tegeva teadlase sugu saadavat tulemust oluliselt mõjutada. Mogili soovitusel peaks sellega andmete analüüsimisel kindlasti arvestama. Rottidel ja hiirtel, kellega eksperimenteeriva meesteadlased, on valulävi stressi tõttu palju kõrgem. Eriti oluliseks muutub see siis, kui pikema eksperimendi käigus vahetuvad eri soost uurijad.  Uurimus ilmus ajakirjas Nature Methods.
