Teadlased kaardistavad arktilist merepõhja
Kanada ja USA teadlased suunduvad kahel jäämurdjal Põhja-Jäämerele, et uurida seni kõige halvemini tuntud ookeani põhja. Uurimine on jääkatte paksuse olulise vähenemise tõttu nüüd varasemast palju lihtsam. Samuti on selleks olemas tugev motiiv, sest merepõhjas leiduvad tõenäoliselt suured nafta- ja gaasivarud, mistõttu on riigid tahavad väga teada saada, kui kaugele nad oma nõudmised merepõhjale võivad nihutada, kirjutas News Daily. Missioon kestab viis nädalat ning on juba kolmas taoline viimase kolme aasta jooksul. Teadlased teostavad mõõtmisi kahel jäämurdjal, millest üks startis Alaskalt ja teine Kanadast. Laevad kohtuvad merel, et kordamööda jääd murda ja uuringuid koos jätkata. Huvi Arktika maapõuevarade vastu on viimastel aastatel järsult tõusnud, sest lihtsasti kättesaadavat naftat pole enam kusagilt avastada, mistõttu on otsijate pilgud pöördunud viimastel aastatel merepõhjale. Varem oli Põhja-Jäämeres väga karmide tingimuste tõttu naftapuurimine mõeldamatu, kuid suurel määral just nafta põletamise tõttu tekkinud globaalne soojenemine lubab ka seni kättesaamatud naftavarud ilmselt peagi kasutusele võtta. Rahvusvaheliste reeglite kohaselt võib riik enda omaks pidada kuni 200 meremiili kaugusel rannikust asuvaid maavarasid. Seda muidugi juhul, kui neile maavaradele kellelgi teisel õigustatud nõudmisi ei ole. Kui aga mandrilava (mere poolt üleujutatud osa mandrist) ulatub 200 meremiilist kaugemale, võib rannikuriikidel tekkida õigustatud nõudmine ka enam kui 200 meremiili kaugusel olevaid maavarasid endale kuuluvaks pidada. Seetõttu ongi riigid väga huvitatud mandrilava ulatuse kindlaks määramisest.Lisaks pole Kanada ja USA siiani kindlaks määranud, kust jookseb Alaskast ja Kanada loodeosast põhja pool kulgev merepiir. See küsimus tõotab tekitada vaidlusi, sest merealune MacKenzie jõe delta jätk on suure tõenäosusega naftarikas piirkond.
