Milleks metsloomale raadio?
"Ilves ei ole eriti tark. Kass on kass. Tema püüdmine käib kergelt," ütleb Tartu Ülikooli zooloogia lektor Harri Valdmann, Eesti üks paremaid suur-ulukite spetsialiste, kirjutas Õhtuleht. Ilves on uudishimulik. Kui ta näeb metsas suurte luukidega puust kasti, on tal tingimata vaja minna uurima, mis asjandus see on. Kui kastis on vorst, astub ilves tingimata ka sisse. Lööb aga kastist vastu teise ilvese kusehais  just selle lõhna järgi tunneb ilves ära liigikaaslase territooriumi ja leiab jooksuajal endale paarilise , on kindel, et suur kaslane on peagi puuris. Peibutiseks sobivat ilvesehaisu saab hankida Elistvere loomapargist. Kui ilves on kastis, astub ta ühel hetkel lauale, mis vallandab kastiluuke sulgeva süsteemi. Plaks! Nüüd on loom lõksus.Kaks tundi und Järgmise sammuna tuleb loomale unerohusüstal tagumikku susata. Kulub mõni minut ja juba põõnab ilves õndsat und. Seda jagub kaheks tunniks. Selle kahe tunni jooksul teevad inimesed puuri lahti, tõmbavad ilvese välja ja panevad looma kaela ümber vöö, mis oma suuruse poolest võiks daami vöökohta päris korralikult rõhutada. "Ega see ole ka niisama. Natuke peab kasvuruumi jätma  et kui looma kael jämedamaks läheb, ei hakkaks vöö teda pooma. Liiga lõdvalt ei tohi ka olla, muidu tõmbab ta selle endale üle lõua suhu," selgitab Valdmann raadiokaeluse kaelapanemise nõkse. Kaks sõrme peab kaela ja rihma vahele lahedasti ära mahtuma, ei rohkem ega vähem, siis on raadiokaelus kindlalt paigal. Kui ilves, raadiosaatja kaelas, ärkab, on inimesed tema ümbert kadunud. Ei saaks öelda, et loomal kaelusest päris ükskõik on. Seda tõestavad kraapimisjäljed, mis viis aastat kaelust kandnud, kuid siis surnud ilvese kaelavöölt leiti. Muide, puuriga on üsna lihtne püüda küll ilveseid-kährikuid-mäkrasid, aga rebane millegipärast meelsasti tundmatusse kasti ei astu. Ja hunt, tark ja ettevaatlik loom, käib tundmatust riistapuust kaarega mööda. Karu teoreetiliselt küll saaks puuriga püüda, aga edasisteks operatsioonideks oleks vaja juba kraanat.Lehed segavad peilimist Raadiosaatja kaeluse küljes saadab pidevalt signaale, mille abil on võimalik välja selgitada, kus loom parajasti viibib. Kui elukas on kuus tundi kivikujuna paigal, läkitab kaelus surmasignaali: nii kaua ei püsi ükski metsloom liikumatult. Signaali püüdmine pole aga alati lihtne. Näiteks võib kährikule pandud raadiokaelus päevi vaikida  tiheda metsa lehestik lihtsalt ei lase signaali läbi. Kui lehed maha kukuvad, tuleb signaal korralikult kohale ka mitme kilomeetri tagant. Ühte ilvest, kelle kaelarihma signaal kusagil Alam-Pedjal lihtsalt kadus, käis Valdmann välja peilimas koguni mootorpaadi ja lennuki abiga. Kord saadi ühe looma elumärk kätte alles Emumäe otsast  mujale signaal lihtsalt ei levinud.Raadiokaelus kestab kaua Teatud aja tagant signaale lähetavad raadiosaatjad peavad looma kaelas kõige kauem vastu. Veidi lühema tööajaga on GPS-kaelus, mis määrab tema asukoha satelliitpositsioneerimise järgi. Kolmas lahendus  GPS-kaelus, mis saadab signaalid pidevalt GSM-võrku  on kõige lühema elueaga: selline kaelus suudab uluki asukohast teada anda vaid umbes pool aastat, siis saavad akud tühjaks. Kas otstarbetuks muutunud kaelus jääbki looma kaela kõlkuma? Ei. Kui aku on tühjenemas, käivitub kaeluses lõhkemehhanism, mis päästab kinnitusaasad lahti. Viimase signaalina edastab kaelus oma asukoha  kuhu ta täpselt maha kukkus. "Loomale ei tee see väike pauk mingit häda," usub Valdmann, et kaelusest vabanemine tähendab ulukile ainult väikest ehmatust. Raadiokaelus jääb loomale kaela aga kuni selle eluea lõpuni. Mida raadiokaeluse signaalidest välja lugeda annab? Tänu raadiokaelusele on näiteks teada, et Eestis elav ilves peab juulikuus oma kodupiirkonnaks kuni 600 ruutkilomeetrit  üks kaslane valitseb lausa mitut Eesti valda.Kus karu käib? Poegadega emapõder on seevastu üsna paikse eluviisiga: liigub kuu jooksul ainult kümne ruutkilomeetri piires. Karu kondab viis korda vähem kui ilves. Aga kuus korda rohkem kui põdraema. Veel on tänu raadiokaelusele teada, et põder käib suvel maiustamas eelkõige kuusenoorendikes. Ning üks karu kinnitas hilissuvel kanda ühes Valgamaa õunaaias, ja ei viitsinud sealt kuu aja jooksul käppagi välja tõsta. Lisaks kodupiirkondade mõõtmisele saab raadioloomade abil täpsemalt teada, kui palju ulukeid Eestis tegelikult elab, sest jahimehed küll loendavad neid, kuid nende metoodika ei välista topeltlugemist. Samamoodi saab teada, kui palju kattuvad loomade elupiirkonnad teiste loomade omadega ehk mil määral nad üksteist taluvad, kui tihedalt koos elada suudavad. Muidugi ei ole loomauurijatel aega ega ka bensiiniraha nii palju, et kaelustelt tulevaid raadiosignaale kogu aeg taga ajada. Pigem jälgitakse konkreetse eluka tegemisi hästi detailselt kuu aja jooksul. Või siis hoitakse looma liikumisel silma peal jooksuajal või perioodil, kui ta elupaika vahetab. Valdmanni sõnul on veel üks huvitav teema, mille uurimine alles ees seisab: kuidas inimeste poolt häiritud loomad oma elurütmi muudavad. Näiteks teab ta põtra, kes jäi ajujahi ette, pääses kuulita ja oli ülejärgmisel päeval oma põhialal tagasi. Kas see on aga alati nii?
