Teadlased leidsid uuendusliku viisi jäätumise vältimiseks
Teadlaste loodud nanostruktuursed materjalid tõrjuvad veepiisad eemale enne, kui need jäätuvad. Harvardi ülikooli teadlased töötasid välja ja demonstreerisid jäävabasid nanostruktureeritud materjale, mis sõna otseses mõttes tõrjuvad veepiisad oma pinnalt enne, kui need jäätuda jõuavad, seisab Harvardi ülikooli pressiteates. Teadlaste avastus võib viia uudsete lahendusteni, kuidas keskkonnasõbralikult hoida jäätumast lennukite tiibasid, hooneid, elektriliine või isegi maanteid. Enamgi veel, jäätumisvastase tehnoloogia otsene integreerimine materjaliga on efektiivsem ja kestvam, kui praegu jäätumise vastu kasutatav keemiliste ainete piserdamine, teedel jäätõrjeks soola kasutamine ja kütmine. Harvardi ülikooli teadlase Joanna Aizenbergi poolt juhitud teadlaste rühm keskendus mitte tekkinud jääga võitlemisele, vaid selle tekke ärahoidmisele. Aizenbergi sõnul oli teadlastel plaanis jäätumisega võitlemiseks kasutada teistsugust lähenemist, luues materjale, mis loomupäraselt veepiisad tagasi tõrjuvad. Varasematele uuringutele tuginedes mõistsid teadlased, et jää tekkimine ei ole staatiline sündmus. Seetõttu oli oluline uurida kogu dünaamilist protsessi, kuidas veepiisad mõjutavad ülikülmi pindasid ja jäätuvad. Esmase inspiratsiooni said teadlased looduses esinevatest nähtustest. Näiteks suudavad moskiitod oma silmade hägustumist vältida ning vesijooksiklased jalgu kuivana hoida tänu tillukestele harjastele, mis tõrjuvad veepiiskasid eemale, vähendades pinda, millega veetilk kokku puutub. Aizenbergi sõnul saab jäätumine alguse veepiiskade kokkupõrkest mingi pinnaga, kuid samas on väga vähe teada, mis tegelikult juhtub, kui veepiisad satuvad madala temperatuuriga pindadele. Selle protsessi täielikuks mõistmiseks vaatasid teadlased kiirendatud videolõike allajahtunud veepiiskade põrkumisest looduses leiduva põhjal modelleeritud pindadega. Allajahtumine on aine jahtumine alla temperatuuri, kus ta peaks siirduma teise faasi. Nad täheldasid, et kui külm veepiisk põrkub nanostruktuurse pinnaga, siis ta valgub esmalt laiali, kuid siis protsess pöördub vastupidiseks ning veepiisk võtab uuesti ümmarguse kuju ning põrkub enne jäätuda jõudmist pinnalt tagasi. Samas tavalisel siledal pinnal jäävad veepiisad laialivalgunuks ja jäätuvad lõpuks. Uuringu peaautori Lidia Mištsenko sõnul valmistasid nad erineva kuju ja omadustega pindasid, et testida ja mõista pindade optimeerimiseks vajalikke olulisi parameetreid. Materjalide täpne projekteerimine võimaldas teadlastel modelleerida hämmastavalt täpselt veepiiskade pinnaga kokkupõrkumise dünaamilist käitumist ning seeläbi disainida paremaid mittejäätuvaid materjale. Mištsenko lisas, et erinevate struktuuride testimine aitas neil optimeerida vastupidavust rõhu muutustele. Nad avastasid, et vastastikku seostuvatest seaduspärasustest koosnevad struktuurid sobivad ideaalselt pindade loomiseks, mis suudavad vett tõrjuda ning vastu pidada suure sademete hulga juures, millega puutuvad kokku näiteks nii  autod kui lennukid.   Teadlaste loodud nanostruktuursed materjalid hoiavad jäätumise ära isegi -25 kuni -30 kraadi juures. Sellest madalamate temperatuuride korral ei kinnitu enam sademetest tekkinud jää pinnaga hästi ning sellest on võimalik lihtsamini vabaneda. Aizenbergi sõnul on nende lähenemise näol tegemist väga vajaliku ja radikaalse muudatusega jäätõrje tehnoloogiate osas. Tema sõnul on tegemist reaalselt rakendatava tehnoloogiaga ning teadlased on juba alustanud selle testimist erinevate tänapäeval kasutuses olevate seadmete ja rakenduste juures. Võrreldes tavapäraste jäätõrje vahenditega, nagu soola kasutamine või kütmine, ei ole nanostruktuursete materjalide kasutamine toksiline ning on keskkonnasõbralik. Kui näiteks lennukite puhul kasutatakse jäätumise vältimiseks kemikaale, siis võivad need sademete kaudu sattuda keskkonda ja nende jäätmekäitlust peab väga hoolikalt kontrollima. Soola kasutamine maanteedel ja tänavatel võib omakorda põhjustada korrosiooni  ning probleeme kohalikku veevärki sattudes. Teadlased arvavad, et nende uurimistulemused võimaldavad varsti kasutusele võtta mitmesuguste pindade jäätumist ära hoidvaid erinevaid kattematerjale.  
