Tuul võtab tuure maha
Metsastamine ja kliimamuutused põhjustavad põhjapoolkeral pinnatuulte nõrgenemist. Taimestiku osakaal põhjapoolkera pinnatuulte nõrgenemise osas võib olla kuni 60 protsenti.  Teadlased jõudsid sellise järelduseni analüüsides 30 aasta andmeid tuule kiiruse kohta, kirjutas Nature News.  Nõrgenenud tuuled võivad omakorda vähendada tuuleturbiinide efektiivsust. Samas ei oska teadlased öelda, kas keskmiselt 10-protsendiline nõrgenemine mõjutab oluliselt tuuleturbiinide tootlikust, sest tuultemõõtmised on tehtud 10 meetri kõrgusel, kuid tuuleturbiinid töötavad 50 kuni 100 meetri kõrgusel, mille kohta on vähe üleilmseid andmeid.Väheneb, aga miks? Mitmed varasemad USAs, Austraalias, Hiinas ja Euroopas läbi viidud piirkondlikud uuringud näitavad, et maapinna lähedal võib täheldada tuulekiiruse vähenemist.Vaieldud on ka selle üle, kas võimalikeks põhjusteks võivad olla kliimamuutus, metsastamine ja linnastumine. Prantsusmaal asuva Versailles' ülikooli teadlase Robert Vautard'i sõnul on alati arvatud, et kogutud andmed on väärtusetud, sest puudus kontrollitud kvaliteediga üleilmne andmebaas. Vautard ja tema kolleegid kogusid kokku kümne tuhande ilmavaatlusjaama andmed. Nad eemaldasid mittetäielike andmetega ilmavaatlusjaamad ning analüüsisid järele jäänud 822 vaatlusjaama andmeid. Selle tulemusena oli võimalik analüüsida andmeid Euroopast, Põhja-Ameerikast ning Aasia kesk- ja idaosast alates 1979. aastast. Vautard arvas, et nii suure ala andmete analüüs näitab, et osades piirkondades on tuulekiirus suurenenud, teistes vähenenud, kuid teadlaste suureks üllatuseks avastasid nad, et põhjapoolkeral võib täheldada selget tuulekiiruse vähenemise trendi. Aastate lõikes on tuulekiirus peaaegu kõigis vaadeldud piirkondades vähenenud 73 protsendi ilmavaatlusjaamade andmete põhjal 5-15 protsenti. Suurimaid muudatusi võis täheldada Euraasias. Samuti avastasid teadlased, et pigem on nõrgemaks jäänud just tugevamad tuuled. Suurbritannia meteoroloogia instituudi meteoroloogi Brian Goldingi sõnul on avastus huvitav.  Samas on tema arvates uuritud ajavahemik meteoroloogilise trendi osas põhjapanevate järelduste tegemiseks liiga lühike ning on täiesti võimalik, et 30 varasema aasta andmed näitaks teistsugust trendi. Vautard seevastu väidab, et olemasolevad vähesed 1959. aastast alates registreeritud andmed viitavad sellele, et tuulekiiruse vähenemise trend tekkis 1960ndatel aastatel.Soe õhk ja taimestik Tuulekiiruse vähenemise põhjuseks on varem peetud atmosfääri tsirkulatsiooni muutumist atmosfääri kõrgemates kihtides, kuna õhurõhk ja õhutemperatuur muutub atmosfääri erinevates osades maakera järkjärgulise soojenemise tulemusel.Vautard'i juhitud teadlaste rühm aga leidis, et ainult 10-50 protsenti nende poolt vaadeldud muutusi võib seostada senise arusaamaga, kuidas atmosfääri kõrgemates kihtides toimuvad tsirkulatsiooni muutused mõjutavad pinnatuulte kiirust. Teise mõjurina pakuvad nad välja taimestiku vohamist. Rikkalikum ja kõrgem taimestik suurendab maapinna konarlikkust ning neelab osa tuuleenergiast endasse, vähendades nii tuulekiirust. Endise põllumajandusmaa võsastumisest, metsastamisest ning maakasutusviiside muutumisest tuleneva taimestiku suurenemise arvele võib Vautard'i sõnul panna täheldatud tuulkiiruse vähenemisest 25-60 protsenti. Teadlased kasutasid taimestiku mahu ja kõrguse kasvu hindamiseks satelliidipilte ning arvutiga koostatud kliimamudeleid, et vaadata, kui palju see tuulekiirust mõjutab. Vautard on peaaegu kindel, et metsastamine mõjutab tuulekiirust, kuid täpsema mõju väljaselgitamiseks on vaja täiendavaid uuringuid.Selgitus ei päde? Muutused taimestikus ei selgita lõplikult Ida-Euroopas ja Hiinas täheldatud tuulekiiruse muutusi. Aasia keskosas oleks pidanud taimestiku kõrgus seal aset leidnud tuulekiiruse vähenemisele sellise mõju avaldamiseks kolmekordistuma. Vautard tunnistab, et see on üsna ebarealistlik. Ta kahtlustab, et muutused atmosfääri üldises tsirkulatsioonis võivad maakera neis piirkondades avaldada suuremat mõju. Goldingi sõnul võib taimestiku muutumine küll seletada tuulekiiruse vähenemist, kuid ta lisas, et linnade kasvuga seoses neelatav tuulenergia võib avaldada samasugust mõju. Vautard tunnistab, et linnastumine võib olla oluline tegur, kuid lisab, et tema juhitud teadlaste rühm ei saanud seda uurida, sest puuduvad vastavad arvutimudelid , mille alusel hinnata hoonete mõju maapinna konarlikkusele. Edaspidi kavatseb Vautard uurida tuulekiiruse trende tuuleturbiinide töökõrgusel, et selgitada välja, milline võib olla tuulekiiruse muutuse mõju tuuleenergeetikale. Uurimistulemused avaldati ajakirjas Nature Geoscience.  
