Eesti teadlased suures mängus: uuring sõelus välja ülekaalu ja pikkusega seotud geenid
Veerand miljoni geenidoonori andmete hulgast, mille seas ka 6000 doonorit Eesti Geenivaramust,  sõelus suur rahvusvaheline uuring välja ülekaalulisusega seotud geenivariandid. Miks kogub mõni inimene rasva kõhule ja tema keha meenutab pirakat õuna? Teine aga tassib oma lisakilosid puusadel ning kehakuju meenutab pirni? Liigne kreemikookidega maiustamine ja rohked õlleõhtud grill-lihaga on endiselt ülekaalulisuse põhjustena aktuaalsed, kuid see, kas rasv koguneb pigem kõhule või puusadele ja reitele on suuresti määratud geenide poolt Kaks ülisuurt rahvusvahelist uuringut, milles olid osalised ka Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu teadlased, sõelus metaanalüüsis välja 46 geenivarianti, mis seostuvad otseselt kehamassiindeksiga. Loe kuidas arvutada kehamassiindeksi! Esimeses uuringus otsiti ligi 124 000 inimese genoomist geenivariante, mis seostuvad ülekaaluga. Vaatluse all oli ligi 2,8 miljoni üksiku nukleotiidi polümorfismi, neist jäid sõelale 42.  Seejärel võeti järgmises uuringus ette pea 126 000 inimest, kelle geenikaartidelt püüti leida kinnitust, kas 42 varemleitud geenivarianti tõepoolest seostuvad ülekaaluga. Lõpptulemusena jäid pinnale 14 varem teadaolevat geenivarianti ning 18 uut, mis seotud ülekaalulisusega. Ülekaaluga seotud geenid mõjutavad aju, kontrollivad isu ja energiatasakaalu, ütles TÜ biotehnoloogia professor Andres Metspalu Teine uuring otsis üle genoomi geenivariante, mis seostuvad rasvade ladestumisega keha eri piirkondades. Erinevate uuringute analüüsis töödeldi ühtekokku ligi 190 000 geenidoonori andmeid. Välja sõelus 13 geenivarianti, mis mõjutavad rasva kogunemist, kas kõhule või puusadele. Neist variantidest seitsme puhul oli selge seos sooga: need on omased naistele. Ilmselt on see evolutsiooni käigus nii kujunenud, et mehed on eelistanud naisi, kellel on laiemad puusad, sest need naised saavad rohkem järglasi. Evolutsiooniline eelis on olnud laiemate puusadega naistel, ütles Metspalu. Uued avastatud geenid kontrollivad kolesteroolitaset ja insuliini tootmist. Mõlemaid uuringuid kokkuvõtvad artiklid ilmusid ajakirjas Nature Genetics.Pikkusegeenid Samalaadne ülisuur uuring sõelus välja geenivariante, mis on seotud inimese pikkusega. Uuritavaid oli sedapuhku ligi 184 000. Autoreid oli üle 400 ja eri riikidest osales üle 200 asutuse, ütles Tõnu Esko, Eesti Geenivaramu spetsialist ja Tartu Ülikooli geenitehnoloogia doktorant. Iga asutus teeb oma analüüsid ning kokku võeti statistiliste analüüside tulemused. Leitud sadade geenivariantide abil on võimalik seletada inimese pikkuse varieeruvus kümne protsendi ulatuses. Kinnitust leidsid ka varem teadaolevad geenivariandid, näiteks mitmesugused geenidefektid, mis ei lase skeletil normaalselt välja areneda. Kui keegi tuleb küsima, kui pikaks meie laps kasvab, siis praegu paneb veel rohkem  täppi, kui vaadata isa ja ema pikkust. Selle uuringu põhikasu oli uus bioloogia, mis võimaldab pikkusegeenidega seotut täpsemalt uurima hakata, ütles Metspalu Tema võrdluses korjati seni seeni metsa ühes nurgas, kuid nüüd oli vaatluse all terve mets ning leiti suur hulk uusi seenekohti, kust samuti tasub korjata. Uuring ilmus ajakirjas Nature.            
