Taimed ja loomad võitlevad mikroobidega samamoodi
Kuigi sellest ajast, mil taimedel ja loomadel olid ühised eellased, on möödas enam kui miljard aastat, on nad läbi aegade olnud sarnaselt ohustatud erinevate mikroobide, sealhulgas  bakterite, eukarüoodide ja viiruste poolt.    Uued uurimistulemused näitavad, et viis, kuidas taimed ja loomad haigustekitajaid molekulaarsel tasandil tuvastavad, on äärmiselt sarnane. See annab lootust, et tulevikus on võimalik inimeste nakkushaigusi edukamalt ravida.  Ajakirjas Science avaldatud artikli autoriks on taimehaigusi uuriv Davises asuva California Ülikooli professor Pamela Ronald.  Ronald räägib, et kui evolutsiooni puuna kujutada ning säilinud liike näha selle puu lehtedena, siis oleme sunnitud tunnistama, et tegelikult oleme neid lehti väga vähe uurinud ning meil on ainult katkendlik ettekujutus olemasoleva ja olnu suhtes. Tema sõnul on tulevikus tänu reale evolutsiooni käigus haigusttekitavatest mikroobidest säilinud märkidele võimalik edaspidi efektiivsemaid ravimeid välja töötada, mis suudaksid kontrollida tapvaid baktereid, mille suhtes hetkel toimivad vahendid puuduvad. Artiklis kirjeldab Ronald, kuidas pikka aega kehtinud teooria, et taimed ja loomad võitlevad mikroobidega erinevaid viise kasutades, ei ole tegelikult õige. Tema sõnul näitavad viimase 15 aasta avastused, et mehhanismide puhul, mis võimaldavad taimedel ja loomadel nakkusele vastu seista, võib täheldada märkimisväärseid struktuurseid ja strateegilisi sarnasusi. On teada, et taimed ja loomad reageerivad mikroobidele, kasutades analoogseid kaitsemehhanisme, need mehhanismid on tõenäoliselt evolutsiooni tagajärg. Nii taimede kui loomade puhul on kaasasündinud võime võidelda bakterite ja viirustega. Samas  võivad alalhoiuinstinkt või oluliselt kallutatud immuunvastus olla kahjulikud, mis muudab negatiivse regulatsiooni kahjulikuks. Loomade puhul töötavad negatiivsed regulaatorid mitmel tasandil, kuid siiani on vähe teada taimede kaasasündinud negatiivsest regulatsioonist tuleneva immuunsuse osas. Ronaldi sõnul sillutab see avastus teed selleks, et paremini mõista liikidevahelist erinevaid patogeene tuvastavate retseptorite ülekandumist. Ta lisas, et seda lähenemist on juba demonstreeritud  riisi- ja nisukasvatuse ning samuti tubaka ja tomatite näitel. Tema sõnul võib olla võimalik vastupandavust mikroobidele ja viirustele suurendada  ka selgroogsete, sealhulgas inimeste puhul. Artiklis spekuleerib Ronald, et osa mikroobidest võivad inimeste puhul olla haigusttekitavad seetõttu, et nad on suutnud vältida avastamist inimese retseptorite poolt. Teadlaste uuring heidab valgust immuunsuse tekkele ning see võib võimaldada retseptoritega manipuleerida, et mikroobe neist eemal hoida.
