Puud võitlevad õhusaastega
Keskkonnaorganisatsioonid räägivad pidevalt, et inimesed peavad võitlema selle nimel, et tekiks vähem reostust ja kasvuhoonegaase, kuid taimed annavad selleks juba praegu oma panuse.  Ajakirja Science võrguväljaandes avaldatud uuring näitab, et heitlehiste puude, nagu näiteks vahtra, haava või papli lehed, imevad endasse palju rohkem õhus olevaid reostusaineid kui varem arvati. Uuring keskendus atmosfääris kõige külluslikumalt leiduvatele süsinikku sisaldavatele osakestele, mida nimetatakse lenduvateks orgaanilisteks ühenditeks ehk LOÜdeks. Taimede kõdunemise tulemusena tekib samuti LOÜsid, kuid suurem osa neist tekib siiski sõidukite heitgaasidest, söe põletamisest ning muust inimtegevusest.       Osa õhus olevatest LOÜdest ühineb hapnikuga, mille tulemusel tekivad tillukesed õhus edasikanduvad osakesed, mida nimetatakse hapnikuga küllastunud LOÜdeks, ning mis isoleerivad atmosfääri ja põhjustavad kliima soojenemist. Uuringus mitteosalenud Saksamaal asuva Max Plancki keemiainstituudi atmosfäärikeemiku Jos Lelieveldi sõnul on hapnikuga küllastunud LOÜsid kliimamudelite loomisel vähe arvesse võetud, kohati on need isegi tähelepanuta jäetud. Kuigi taimed neelavad fotosünteesi käigus endasse peamise kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi, ei ole teadlased kindlad, kas nad hävitavad ka suurtes kogustes hapnikuga küllastunud LOÜsid. Thomas Karli poolt juhitud USA rahvusliku atmosfääriuuringute keskuse teadlaste rühm otsustas täpsemalt uurida, milline on heitlehiste taimede ja hapnikuga küllastunud LOÜde vastastikune toime. Arvutimudelite, laboratoorsete eksperimentide ja väliuuringute kombineerimise teel uurisid teadlased paplilehtede valimi põhjal, kui palju need hapnikuga küllastunud LOÜsid endasse neelavad. Hapnikuga küllastunud LOÜsid sisaldava õhu kätte jäetud taimedel põhjustas see nende ühendite osas oodatust 40 protsendi võrra suuremat absorbeerimist. Uuringus mitte osalenud USAs asuva California Ülikool Riverside'is keemiku Roger Atkinsoni sõnul näitavad need uurimustulemused, et kuigi teadlased kahtlustasid, et taimed hävitavad väikestes kogustes hapnikuga küllastunud LOÜsid, saab käesoleva uuringu puhul esmakordselt rääkida konkreetsetest andmetest. Teine rida eksperimente näitas, et taimestress, näiteks kokkupuude osoonisaastega, suurendas samuti nende hapnikuga küllastunud LOÜde neeldumist. Karli sõnul osutab see sellele, et heitlehised puud kannavad hoolt õhusaaste negatiivse tagasiside eest - mida suuremaks muutub õhu saastatus, seda rohkem imavad taimed endasse hapnikuga küllastunud LOÜsid. Siiski on tema sõnul piirid, kui palju taimed suudavad reostusega tegeleda. Karl ja tema juhitud rühm kavatseb järgmisena uurida mände ja teisi okaspuid, et selgitada välja, kas ka need imavad endasse hapnikuga küllastunud LOÜsid ja muid saasteaineid. Rootsis asuva Göteborgi ülikooli atmosfäärikeemiku Mattias Hallquisti sõnul aitavad need andmed teadlastel välja töötada täpsemaid kliimamudeleid. Karli arvates võib olla selle mõistmisel, kuidas taimed hapnikuga küllastunud LOÜsid töötlevad, ka võimalik lisakasu. Kaugemas tulevikus võivad need uued mudelid viia isegi taimede geneetilise konstrueerimiseni, mis neelaksid endasse rohkem õhusaastet.
