Meie galaktikas võib olla miljardeid Maa massiga planeete
Teadlaste poolt läbi viidud planeetide loendus viitab sellele, et Maaga võrdväärse massiga planeete on meie galaktikas ligikaudu 50 miljardit ning umbes viiendikul neist esineb vedelas olekus vett.  Esimene meie galaktikas asuvate võõraste maailmade  loendus näitab, et Maa-sarnaseid planeete võib olla iga neljanda taevas nähtava tähe juures, kirjutas The Guardian. Uuring on teistelt planeetidelt elu otsivate teadlaste jaoks mõõdupuuks ning viitab sellele, et meie galaktikas võib olla 50 miljardit planeeti, mille mass on maakera omaga võrreldav. Umbes viiendik nendest kaugetest planeetidest asub eeldatavalt oma päikesesüsteemi elu võimaldavas niinimetatud elamiskõlbulikus tsoonis, kus temperatuurid ei ole vee olemasoluks liiga külmad või kuumad. Vedela vee olemasolu planeedil peetakse üldiselt eluvormide tekke eelduseks ning NASA ja teiste kosmoseagentuuride maavälise elu otsingud tuginevad sellele. Astronoomid kasutasid Hawaii saarel Mauna Kea kustunud vulkaani tipul asuvat võimsat Kecki teleskoopi, et loendada 166 Maale lähima Päikesega sarnaneva tähe ümber tiirlevaid planeete. Otseseks vaatlemiseks asuvad need planeedid liiga kaugel, kuid nende tähtede puhul oli võimalik vaadelda planeetide möödumisel tekkivaid kergeid võnkeid. Sel viisil on võimalik tuvastada ainult planeete, mis tiirlevad oma tähe läheduses ning mille mass on Maa omast oluliselt suurem. Kokku leidsid astronoomid 22 tähe ümber tiirlemas 33 planeeti ning nende jagunemine näitas, et mida väiksem on planeedi mass, seda rohkem neid tähe ümber on. Loendustulemuste üldistamise teel arvutasid teadlased välja tõenäosuse, kui palju võib tähe ümber tiirelda planeete, mis on väiksemad nendest, mida nad suutsid avastada. Nende hinnangul tiirlevad Päikesele sarnanevatest tähtedest 23 protsendi ümber Maa-sarnased planeedid, 12 protsendi juures palju raskemad planeedid ning 1,6 protsendi puhul Jupiteri sarnased gaasilised hiidplaneedid. California Ülikool Berkley's astronoomi Geoffrey Marcy sõnul on tegemist esimese korraga, kus viidi Maad ümbritsevas galaktika osas läbi Päikesega sarnaste tähtede planeetide loendus. Tema sõnul tähendab see seda, et kui me öösel tähistaevast vaatame, siis ligikaudu iga neljanda tähe ümber tiirleb umbes Maa suurune planeet. Uurimistulemused lähevad vastuollu olemasolevate mudelitega, mis kirjeldavad, kuidas planeet mingi tähe orbiidile satub. Uuringut juhtinud Andrew Howardi sõnul arvati siiani, et pärast planeetide kosmilisest tolmust moodustumist liikusid need spiraalselt oma ematähe suunas, kuid jätsid endast lähedusse maha tühja ruumi. Howardi sõnul leidis tema juhitud teadlaste rühm palju tähtedele väga lähedal olevaid väikseid planeete, kus olemasolevate mudelite järgi ei tohiks midagi olla ning see tähendab, et praegune planeedi tekkimise mudel võib olla vigane. Siiski ei suuda teadlased veel lähiajal öelda, kas meie galaktikas on planeete, mis oleks tõesti Maa-sarnased. Berkley teadlaste rühm vaatles planeete lähtudes nende massist ning neil puuduvad andmed vaadeldud planeetide suuruse kohta. See muudab võimatuks vastata küsimustele, kas tegemist on Maa-sarnaste vee olemasoluga kiviste planeetide või näiteks elamiskõlbmatute gaasiliste taevakehadega. Asjasse võib selgust tuua NASA kosmoseteleskoop Kepler, mis otsib Maa suuruseid planeete enam kui 156 000 tähe ümbert. Oma loendustulemuste põhjal usuvad Howard ja Marcy, et Kepler leiab 120 kuni 260 usutavalt Maa-sarnast planeeti. Uurimistulemused avaldati ajakirjas Science.
