Teadur prognoosib keskmisest külmemat talve
Eelolev talv võib tulla keskmisest pisut külmem, kuid nii kõrgeid lumehangesid, nagu olid eelmisel talvel, me seekord ei näe, prognoosib Tartu Ülikooli atmosfäärifüüsika labori vanemteadur Marko Kaasik. Kaasik, kes tugineb oma prognoosis valdavalt USA spetsialistide andmetele, rääkis ERR-i uudisteportaalile, et algav talv tuleb keskmisest pisut külmem, kuid erakordset pakast oodata ei ole. Jõulukuu ja jaanuar peaksid 1-2 kraadi keskmisest külmemad tulema. Veebruar peaks Kaasiku sõnul kujunema samuti keskmisest pisut külmemaks ning märtsis on oodata normaalset talveilma. "Eelmine aasta oli äärmuslik, kuna sula peaaegu ei olnud. Kaht sellist talve järjestikku reeglina ei esine," selgitas ta. Kui prognoosid paika peavad, siis peaks püsiv lumikate jääma Ida-Eestis maha detsembri alguses või keskel ning rannikul detsembri lõpu poole. "Seda võib pidada paljude aastate keskmiseks näitajaks. Ma usun, et umbes niimoodi on see ka sel aastal," arvas Kaasik. Ta märkis, et niisugust lumerohkust, nagu oli eelmiselt talvel, seekord oodata ei ole. "See on väga äärmuslik, et külma talvega nii suur sajuhulk tuleb," iseloomustas ta eelmist talve. Pigem näitab prognoos, et sademeid võib keskmisest veidi vähem tulla. Aga kui ilm on piisavalt külm, siis lumi jääb maha ja Eestimaa kattub päris korraliku lumekattega. Külmavõitu talve järel peaks lumi sulama märtsi lõpul. Millist ilma on oodata aprillis, seda on Kaasiku sõnul praegu raske prognoosida. Seda, et on oodata üsna külma talve, toetab ka seaduspärasus, et külmad, nagu ka soojad talved, kalduvad esinema periooditi. Rääkides looduslikest teguritest, mis võiksid lähiaja ilma tugevasti kujundada, märkis teadur, et neid pole tänavu olnud. Kevadised Islandi vulkaanipursked jäid ilma mõjutamiseks liiga nõrgaks. Lennuliiklust mõjutanud vulkaanituhk jäi pidama troposfääri ning kõrgemale stratosfääri, kus tuhk oleks võinud kaua püsida ning ilma tugevasti mõjutada, see ei kerkinud.
