Kuidas mõista erineva suurusega mustade aukude liitumist?
Simulatsiooni kasutades suutsid teadlased välja arvutada kahe musta augu liitumise massi suhte juhul kui ühe mass on teise omast sada korda suurem.  Selline äärmuslik sajakordne massi suhte vahe muudab seni relatiivsusteooria ja gravitatsioonilainete astronoomias valitsenud seisukohti, kirjutas Science Daily. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et isegi valgus ei pääse sellest välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Kuni tänaseni oli kosmoses esinevaid mustasid auke uurivate füüsikute jaoks selgusetu, kuidas simuleerida väga erineva suurusega binaarsete mustade aukude liitumist. USAs asuva Rochesteri tehnoloogiainstituudi matemaatika professori Carlos Lousto sõnul ei toimu kosmoses võrdsete massidega mustade aukude kokkupõrkeid. Tema sõnul on kokkupõrgete puhul massi suhe üks kolmele, üks kümnele, üks sajale või isegi miljonile. See annab parema võimaluse tegelike astrofüüsiliste stsenaariumite simuleerimiseks ning võimaldab astronoomidel otsustada, mida vaadelda. Seda teadusvaldkonda uurivad spetsialistid arvasid, et mustade aukude liitumisel esineva sada ühele suhte küsimuse lahendamine võtab aega viis kuni kümme aastat ning selleks on vaja märkimisväärset arvutusvõimsuse arengut ning seda on tänaseni võimatuks peetud. Rochesteri tehnoloogiainstituudi professori Josef Zlochoweri sõnul võimaldas nende simulatsioonide loomist skaleerimine ning relatiivsusega seotud arvutikoodid ning selle mõistmine, kuidas mõõta väga erinevaid skaalasid. Enne seda oli olemas ainult üks simulatsioon, mis näitas, mis juhtub, kui liituvad kaks musta auku, mille massi suhe on üks kümnele. Lousto selgitab, et selliste meetoditega ei olnudki suuremat skaalat võimalik luua. Suuremate massi suhete jaoks lõid nad koos Zlochoweriga arvutuslikud ja analüütilised meetodid, mis põhinevad musta augu liikumisele. Selle lähenemisega tuli esmakordselt välja 2005. aastal Rochesteri instituudi gravitatsiooni ja relatiivsusteooria keskuse juht Manuela Campanelli, mis viis ühtede esimeste superarvutite abil loodud mustade aukude simulatsioonideni. Paindlikud tehnikad, mida Lousto ja Zlochower kasutasid, toovad selgust ka väiksema massi suhtega pöörlevate binaarsete mustade aukude osas. Teadlaste poolt loodud meetodid võimaldavad massi suhte piiride uurimist ning uute jälgimismudelite loomist. Lousto ja Zlochower kasutasid ulatuslike arvutuste tegemiseks USAs Texase osariigis asuva arvutuskeskuse superarvutit Ranger. Ranger on superarvuti, millel on 70 000 protsessorit, kuid vaatamata sellele läks simulatsiooni saamiseks aega kolm kuud. Campanelli sõnul avardab Lousto ja Zlochoweri töö piire, mille raames teadlased töötada saavad. Sellised simulatsioonid aitavad astronoomidel paremini tuvastada suurte erinevustega mustade aukude liitumist. Mustade aukude liitumise simulatsioonid annavad teadlastele  paremad võimalused ulatuslike kokkupõrgete uurimiseks. Mustade aukude kokku sulandumisel tekkivate gravitatsioonilainete jälgimine ning mõõtmine võib kinnitada Einsteini relatiivsusteooria aluseid. Lousto ja Zlochower'i uurimistulemused avaldatakse ajakirjas Physical Review Letters.  
