Maakera järved soojenevad
Viimase veerandsaja aasta jooksul on vesi maakera järvedes kliimamuutuste tõttu soojenenud, tegid NASA uurijad kindlaks esimese ülemaailmse suurimate järvede temperatuurimuutusi kajastava uuringu käigus. Kümne aasta jooksul on järvede vesi soojenenud 0,45 Celsiuse kraadi, mõnel pool isegi terve kraadi, leidsid NASA reaktiivliikumise laboratooriumi uurijad Philipp Schneider ja Simon Hook satelliidiandmeid kasutades. Kokku oli neil vaatluse all 167 suure järve pinnatemperatuurid üle maailma, kirjutas Science Daily.  Soojenemistrend on nende andmetel globaalne ning suurim kasv on olnud põhjapoolkera keskmistel ja suurtel laiuskraadidel. Väikesed veetemperatuuri muutused võivad põhjustada veekogudes vetikate õitsemist, mis võib muuta järve kalade jaoks mürgiseks või põhjustada võõrliikide levikut, mis muudavad järve loomulikku ökosüsteemi. Kliima soojenemise trendide arvutamiseks on teadlased juba pikka aega kasutanud maapinna läheduses tehtud õhutemperatuuri mõõtmisi. Hiljuti täiendasid teadlased neid mõõtmisi satelliitide poolt tehtud infrapunamõõtmiste andmetega, mida saab kasutada, et luua kõikehõlmav pilt sellest, kuidas pinnatemperatuurid üle maailma muutuvad. NASA teadlased kasutasid  USA ookeani ja atmosfääri administratsiooni ning Euroopa kosmoseagentuuri satelliitide poolt tehtud soojuse infrapunamõõtmiste kaarte.  Nad keskendusid suvistele temperatuuridele (põhjapoolkeral juulist septembrini, lõunapoolkeral jaanuarist märtsini), sest ajal, mil järved on jääga kaetud, on andmete kogumine raskendatud ning tihti on siis takistuseks pilved. Kõige selgemalt kehtib soojenemise trend Põhja-Euroopas. Veidi nõrgem on see trend Kagu-Euroopas, Musta ja Kaspia mere piirkonnas ning Kasahstanis.  Rohkem oli soojenemine ilmnenud kaugemal ida pool - Siberis, Mongoolias ja Põhja-Hiinas. Põhja-Ameerikas võis täheldada võrreldes Suure järvistuga mõnevõrra kõrgemaid trende USA kaguosas. Soojenemine oli nõrgem troopilistel aladel ja lõunapoolkera keskmistel laiuskraadidel. Teatud piirkondades, näiteks Ameerikas Suures järvistus ja Euroopa põhjaosas, soojenevad veekogud neid ümbritsevast õhust kiiremini. Uuring ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.
