Inimese vanuse määramiseks saab abi valgetelt vererakkudelt
Kriminalistikas jäädakse inimese vanuse määramisel mõnikord hätta, kuna kõige täpsemad meetodid põhinevad luustiku ja hammaste kasutamisel. Mida teha siis, kui ainsaks infoallikaks on vaid pisut kuivanud verd?  Suurt lootust pannakse valgetele vererakkudele, kuna nende hulk ning ehitus on eri vanuses inimestel pisut erinevad. Rotterdamis asuva Erasmuse ülikooli haigla teadlased kirjeldavad ajakirjas Current Biology ideed kasutada inimese vanuse hindamiseks üht tüüpi valgeid vereliblesid  T-rakke.  T-rakud moodustavad olulise osa meie keha immunoloogilises mälust. Oma nime on nad saanud tekkimise koha järgi  need rakud küpsevad harkelundis ehk tüümuses. Kui T-rakk valmib, siis paigutub tema DNA ümber ja moodustab retseptori, mille abil on võimalik haigustekitajaid ära tunda. Retseptori tekkimisel jäävad DNA-sse lingukujulised moodustised, need on olemas vaid väga noortes T-rakkudes. Nii on võimalik eristada noori, hiljuti küpsenud T-rakke vanematest.  Lisaks on teada, et harkelund hakkab inimese vananedes taandarenema ning asendub rasvkoega. Neid teadmisi kasutades saab näiteks kuriteopaigalt leitud vereplekke analüüsida ja hinnata nendes leiduvate T-rakkude abil, kui vana võis inimene olla. Teooriat testiti ligi 200 eri vanuses vabatahtliku vereproovide abil. Määramistäpsuseks saavutati 9 aastat. Seetõttu on praeguse meetodi puhul võimalik öelda kindlalt vaid seda, millisesse eagruppi inimene kuulub. Takistuseks võivad saada ka harkelundit ja T-rakke kahjustavad haigused (näiteks diabeet, aids). Uurimisviisi arendaja, geneetik Manfred Kayser hindab esimesi edusamme realistlikult. Ta ei loodagi, et tema avastuse abil saaks lähiajal lahendada avastamata kuritöid, kuid usub, et seda saab kasutada koos teiste meetoditega nii kuritegude uurimiseks kui õnnetusohvrite isikute kindlaks tegemiseks. Välibioloogid saavad neid teadmisi kasutades välja töötada metoodika vereproovide põhjal imetajate vanuse määramiseks.
