Rohkem liike, vähem haigusi
Suurem liikide arv võib pidurdada ohtlike haiguste levikut, leidis New Yorgi asuva Bardi kolledži teadlaste uuring. Kiire levikuga taudid on globaliseeruva maailma õudusunenägu. Haiguste levimise pidurdamiseks ei tuleks linde ja loomi mitte hävitada, vaid pigem vastupidi, kaitsta. Ajakirjas Nature avaldatud ülevaateartiklis vaadati läbi hulk teadusartikleid erinevate epideemiate leviku kohta üle maailma. Kõikides kasutatud allikates täheldati elupaikadest liikide kadumisega kaasnevat haiguspuhangute sagenemist. Nii on näriliste liikide arvu vähenemine  põhjustanud mitu hantaviiruse puhangut. See viirus on ohtlik ka inimesele, Euroopas ning Aasias levivad viirusetüved kahjustavad neere, Ameerikas leviv hantaviirus aga kopse. Lääne-Niiluse viirus on puukentsefaliidi ja kollapalaviku tekitajate sugulane, põhjustab ajupõletikku ja halvatust.  Viirus levib sääsehammustustega, oluliseks looduslikuks allikaks on linnud. Aladel, kus oli vähe linnuliike, olid peaaegu kõik linnud nakkuse kandjateks, see omakorda suurendas nakatumist ka inimeste hulgas. Haiguspuhangute ja liigirikkuse seosed on veel ebaselged.  Uurijad on püstitanud hüpoteesi, mille kohaselt need liigid, kellel on tugev immuunsus või vähe järglasi, kaovad vaesemaks muutunud ökosüsteemides esimesena.  Seevastu nõrgema immuunsusega ning arvuka järglaskonnaga liike  tüüpilisi haiguste edasikandjaid, ei tundu selline kiire väljasuremine ohustavat. Artikli ettevalmistamisel töötas uurimisrühm läbi arvukalt kirjandust ka  uute haigustekitajate leviku kohta. Teada on mitmeid näiteid, kus teistelt loomadelt pärinev patogeen on üle kandunud inimesele. Need juhtumid on enamasti seotud inimese ja looduse kontaktide sagenemisega - põllumajandusalade laienemise või küttimise kasvuga. Elurikkus võib olla uute haiguste allikaks. Aga kui taud juba laastamistööd teeb, siis ilmneb liigirikkuse kaitsev toime , ütles töörühma liige Felicia Keesing.  Puutumatu ürglooduse säilitamine on seega ka inimese huvides . Haiguste levikuviiside uurimine jätkub, kuid juba praegu on selge, et ökosüsteemide hävitamine ohustab ka inimkonda
