Iisraeli arheoloogide leid seab inimese päritolu küsimuse alla
Iisraeli arheoloogide leitud 400 000 aastat vanad inimhambad seavad kahtluse alla üldlevinud seisukoha, et Homo sapiens pärineb Aafrikast.  Tel Avivi ülikooli arheoloogiainstituudi teadlase ja väljakaevamiste juhi Avi Gopheri sõnul näitas Tel Avivist idas asuva koopa stalagmiitide, stalaktiitide ja muu materjali uurimine, et kaheksa sealt leitud hammast võisid kuuluda praeguseks teadaolevatele vanimatele inimestele, kirjutas Nature News. Tema sõnul kasutasid inimesed seda koobast umbes vahemikus 400 000 aastat kuni 200 000 aastat tagasi. Tel Avivi ülikooli poolt avalikustatud fotol on näha Iisraeli keskosas asuvast Qesemi koopast leitud inimese hambad. Hambad paiknevad koopa erinevates pinnakihtides, osa neist sügavamates, osa pealmistes.  Teadlaste sõnul viitab nende leid sellele, et kaasaegne inimene elas Iisraelis juba umbes 400 000 aastat tagasi. Gopheri sõnul seab see kahtluse alla seisukoha, et kaasaegne inimene pärineb Aafrikast. Hetkel levinud seisukoha järgi pärinevad varaseimad Homo sapiensi säilmed Ida-Aafrikast ja on umbes 200 000 aastat vanad. Tema sõnul pole teada väiteid selle kohta, et keegi oleks kusagil leidnud vanema päritoluga Homo sapiensi säilmeid. Gopheri sõnul leidis ta koos teiste arheoloogidega esimesed hambad juba 2006. aastal, kuid nad ootasid piisava hulga näidiste kokku saamist. Samuti võttis aega erinevate meetodite kasutamine hammaste vanuse tuvastamiseks ning seetõttu avalikustasidki nad oma leiu alles praegu. Ülikooli väitel jätkuvad koopas väljakaevamistööd ning teadlased loodavad leida senistele avastustele täiendavat kinnitust, mis aitaks tuua selgust inimkonna arengule ning eelkõige heita valgust kaasaegse inimese tekkeloole. Iisraeli leiud leidsid üle maailma kiiret ja laialdast meediakajastust, millega kaasnesid ka etteheited, et tegemist on katsega ümber kirjutada inimkonna evolutsiooni. Gopheri sõnul ei saa nende poolt leitud hammaste põhjal väita, et Homo sapiensi areng ei leidnud aset Aafrikas, kuid leitud hambad jätavad kõik võimalused avatuks. Tema sõnul sisaldavad hambad palju informatsiooni ning hetkel on nad jõudnud esmase analüüsiga nii kaugele kui võimalik. Seoses sooviga hambaid säilitada, pole nad siiani näiteks üritanud neist saada DNAd või analüüsinud hambaid toitumisharjumuste seisukohast lähtudes. Hetkel on teadlased võrrelnud leitud hambaid Hispaania teadlaste poolt loodud suure varajaste inimeste hammaste andmebaasidega. Leitud hambad sarnanevad enim Põhja-Iisraelis asuvatest Skhuli ja Qafzehi koobastest leitud hammastega, mida peetakse üldiselt kaasaegsete inimeste omadeks. Statistilisele tõendusmaterjalile tuginedes on teadlaste arvates kõige loogilisem järeldus, et Qesemi koopast leitud hambad kuuluvad samale liigile, kui Skhuli ja Qafzehi koobastest leitud 80 000 kuni 120 000 aastat vanad hambad.
