Hallitustel tiksub bioloogiline kell
Sisemine kell suunab ka lihtsa ehitusega organismide elu. Norra Stavangeri ülikooli bioloogid leidsid, et ajavahe mõjutab hallituste elutegevust  - seened kohanevad uues keskkonnas, kuid see tekitab neil stressi.  Bioloogilised rütmid on iseloomulikud kogu elusloodusele, nende uurimisega tegeleb teadus nimega kronobioloogia. Üha rohkem uuritakse seda, kuidas sisemine kell mõjutab lihtsama ehitusega elusolendite, näiteks seente elutegevust.   Üheks laialt kasutatavaks mudelorganismiks on punakat värvi hallitusseen Neurospora crassa. Selle troopikast pärineva  liigi  DNA järjestus on teada, temaga töötamine on inimesele ohutu. Samuti on leitud, et seene umbes 11 000 geenist  on  ööpäevase rütmi määramisega  seotud ligi 2400.  Hallitusseene elus on valitsev 24-tunnine rütm:  ta toodab iga 24 tunni järel uue põlvkonna eoseid.  Kui seent hoitakse täielikus pimeduses,  muutub rütm 22-tunniseks. Stavangeri ülikooli organellide uurimiskeskuses korraldatud katses muudeti  valgusrütmi ning jälgiti, kuidas seened reageerisid toidule ja temperatuurile.   "Suur osa päevasest rütmist on seentel ja inimesel hämmastavalt sarnane", kirjeldas doktorant Ingunn W. Jolma.  "Sarnased on ka reaktsioonid kiiresti muutuvatele tingimustele. Kui seen satub uude ajatsooni, siis ta kannatab stressi käes, kuid  kohaneb mõne aja jooksul."  Norra uurijad mõjutasid hallitusi lisaks valgusele ka erinevate kemikaalidega. Näiteks lisati seente kasvupinnasele liitiumi, ainet, mida on pikka aega kasutatud bipolaarse häirega inimeste ravimiseks, kuna see leevendab unehäireid. Liitiumi mõju all kasvanud hallitusseente ööpäevane rütm pikenes. Sisekella kontrollivad geenid, milles sisalduva info põhjal toodetakse RNA-d ja seejärel spetsiaalseid valkusid. Kui valke on toodetud suures koguses, hakkavad need DNA-ga seostuma ning see pidurdab uute valkude tootmist (kontrollimehhanism, mida nimetatakse negatiivseks tagasisideks).  Mõne aja pärast hakkavad valgud lagunema ning seejärel hakatakse uusi valgumolekule tootma. Seega on nö bioloogilise kella valkude tase hallitustes ööpäeva jooksul erinev.  Teoreetiliselt saab nende valkude hulga põhjal öelda, mis aega seene sisemine kell näitab.  "Sisemise kella toimimise põhiline mehhanism on inimesel ja hallitusel sarnane. Kui me hakkame aru saama, kuidas see hallitusseentel toimib, mõistame paremini ka inimese bioloogilist kella ning sellega seotud probleeme, nagu ajavahe ning vahetustega töötamise seotud riskid," selgitas Jolma. "Sisemine kell mõjutab inimeste unerütmi, kehatemperatuuri, vererõhku ja ainevahetust, samuti ka seda, kui vedel on meie veri."
