Aasta 2010 läbimurded
Ajakirja Science hinnangul oli aasta olulisim teadussaavutus esimene kvantseade. Kuid Science märkis ära veel rea läbimurdeid, mis on vähemalt sama olulised.  Sünteetiline bioloogia Bioloogia ja biotehnoloogia jaoks otsustaval hetkel lõid teadlased Craig Venteri juhtimisel sünteetilise genoomi ning kasutasid seda bakteri muundamisel. Genoom asendas bakteri DNA, mille tulemusel see tootis uue komplekti valke. See saavutus oli põhjuseks, miks USA Kongress kutsus kokku sünteetilise bioloogia alase ekspertnõukogu.Tulevikus kujutavad teadlased ette sünteetiliste genoomidega organisme, mis on spetsiaalselt loodud biokütuste, ravimite või muude kasulike kemikaalide tootmiseks.Novaatori lugu: Kuidas teha sünteetilisi organisme? Neandertallase genoom Teadlased eesti juurtega Svante Pääbo juhtimisel sekveneerisid neandertallase genoomi kolme naissoost neandertallase luudest, kes elasid umbes 38 000-44 000 aastat tagasi Horvaatias. Uued halvas seisukorras olevate DNA fragmentide sekveneerimise meetodid võimaldasid teadlastel teha esmakordselt otseseid võrdlusi kaasaegse inimese ja neandertallastest eellaste genoomide vahel. Novaator kirjutas sellest: Mida neandertallased meile pärandasid?  HIVi ennetavad ravimid Kahe HI-viirust ära hoidva uudse strateegia inimkatsed olid selgelt edukad.HI-viiruse vastast ravimit tenofoviri sisaldav tupegeel vähendas naistel HI-viirusega nakatumist 39 protsenti. Suukaudne nakatumise vastane ravim vähendas meeste ja soovahetuse läbinud, kuid meestega vahekorras olevate naiste puhul HI-viirusega nakatumist 43,8 protsenti.Novaatori lugu: Läbimurre: geel kaitseb HIVi nakatumise eest Eksoomi sekveneerimine ja haruldase haiguse geenid Haruldasi ühe vigase geeni poolt põhjustatud pärilikke haigusi uurivad teadlased tegid märkimisväärse avastuse. Sekveneerides ainult genoomi eksoneid ehk siis üliväikest valke tegelikult kodeerivat genoomi osa, õnnestus neil tuvastada spetsiifilised mutatsioonid, mis on vähemasti tosina haiguse põhjustajaks.   Molekulaardünaamika simulatsioonid Teadlastel õnnestus maailma üht kõige võimsamat arvutit kasutades jälile saada aatomite liikumisele väikeses käänduvas valgu molekulis ja seda 100 korda pikema aja jooksul kui senini suudetud.  Kvantsimulaator Laboris nähtu kirjeldamiseks loovad füüsikud võrranditele põhinevaid teooriaid, mille lahendamine on sageli põrgulikult raske. Sel aastal leidsid teadlased lihtsama tee, luues kvantsimulaatorid. Need on tehiskristallidest koosnevad seadmed, mis võimaldavad saada kiireid vastuseid kondenseeritud aine füüsikas esinevatele teoreetilistele probleemidele. Lõpptulemusena võivad need aidata lahendada erinevaid müsteeriume, nagu näiteks ülijuhtivusega seotud küsimusi.  Järgmise põlvkonna genoomika Kiiremad ja odavamad sekveneerimistehnoloogiad võimaldavad väga laiaulatuslikke uuringuid nii kaasaegse, kui ka iidse DNA osas. Näiteks tuhande genoomi projekti raames on juba identifitseeritud suur osa genoomi variatsioonist, mis muudab inimese ainulaadseks. Teised töös olevad projektid peaksid genoomi funktsiooni osas veelgi enam selgust tooma. Novaatori lood: Uus masin sekveneerib inimgenoomi paari tunniga Mis põhjustab inimeste erinevust?  RNA ümberprogrammeerimine Rakkude ümberprogrammeerimine on muutunud laboris standardseks haiguste uurimise ja arendustöö juures kasutatavaks tehnikaks.    Sel aastal leidsid teadlased viisi, kuidas seda teha sünteetilist RNAd kasutades. Võrreldes eelnevate meetoditega on uus tehnika kaks korda kiirem, sada korda efektiivsem ning raviotstarbelisel kasutamisel potentsiaalselt ohutum.  Roti tagasitulek Kuigi laboriloomade maailmas valitsevad hiired, siis mitmetel põhjustel eelistavad teadlased kasutada pigem rotte. Rottidega on kergem töötada ning anatoomiliselt on nad inimesega sarnasemad. Nende suurimaks puuduseks on see, et uuringutes kasutatavate välja lülitatud geeniga knock-out hiirte saamiseks kasutatavad meetodid rottide puhul ei tööta. Selle aasta uuringute edu tõotab siiski knock-out rottide massilist laboritesse jõudmist.          
