Kuidas jõuluvana selle kõigega hakkama sai?
Üks öö. Sajad miljonid kinke ootavad lapsed. Kuidas jõuluvana oma ülesandega suudab toime tulla? USA Põhja-Carolina ülikooli mehhaanika- ja kosmosetehnoloogia osakonna professorid andsid tudengitele ülesande uurida, millised aero- ja termodünaamilised tõkked tuleb jõuluvanal ületada, et ühe öö jooksul toimetada jõulukingid miljonitele maailma lastele, liiklusvahendiks vaid üksainus saan. Ülesande aluseks olid anglosaksi jõuluvana, Santa Clausi kombed: lendava saaniga ringi kihutamine ning kinkide transport kaminalõõri kaudu.  Tudengite välja nuputada jäi see, milliseid kõrgtehnoloogilisi abivahendeid võiks moodne taat kasutada, et ühe öö jooksul kõikide lasteni jõuda. Üks ülesande andnud õppejõududest, Larry Silverberg võttis üliõpilaste töö kokku sõnadega: "Jõulutaat peab olema relatiivsusteoorias väga tugev, ta oskab kasutada ajasilmuseid ning ussiurkeid ehk siis kõiki võimalikke otseteid aegruumis. Nii saab kinkide kohale viimiseks kasutada kuudepikkust aega, kuid Maa peal tundub see vaid paari minutina." Sõiduriistana võiks jõuluvana tudengite meelest kasutada kärjelise struktuuriga titaanist kelku, millel on ülihead aerodünaamilised omadused, selle küljes olevad lasersensorid lubavad valida lühima ja kiireima tee. Silverberg, kes on pikka aega tegelenud ühtse välja teooriaga, tunnistab puhtsüdamlikult, et ega ta täpselt ette ei kujuta, kuidas taadi reis käima peaks. Igatahes peab jõuluvana olema nupukas insener. "Tüüp on geenius", kirjeldas dr Silverberg. "Lustakas, aga igati pädev " Teekonna kavandamiseks peab teadma, kus head lapsed elavad. Teoreetiliselt on võimalik kasutada elektromagneetilist induktsiooni ning miililaiuse üliõhukese antenniga jälgida laste aju tööd. Vajaliku algoritmi abil saab käitumismustreid analüüsida ja saata tulemused saani pardaarvutisse. Ilmselt ei jäta teadlik jõuluvana kahe silma vahele laste kontosid Facebookis ja Twitteris. Kogu kingikoorma kaasaskandmine pole siiski otstarbekas. Tudengite kõrgtehnoloogiline mõttelend jätkub: füüsikateadlik taat teeb kingid valmis koha peal  iga maja katusel paneb ta tööle pööratava termodünaamilise protsessori, mis laiemalt on teada võlukoti nime all. Kaminast pärit tuhk - süsinik on kannide jaoks hüva tooraine.  Kinkide kohale toomise lõppfaasi kirjeldamisel jäävad noored füüsikud siiski üsna vanamoeliseks: nende arvates on ainuvõimalik, et jõuluvana ronib läbi korstna. Tõsi küll, suure tõenäosusega kannab ta tulekindlat halosüsinikke sisaldavaist polümeeridest ülikonda.Lisa saab vaadata web.ncsu.edu/abstract/tag/science-of-santa/
