Vanas padjas pesitseb tolmulestade linn GALERII
Tolmulesti leidub vanas madratsis või padjas tuhandeid. Belgia teadlased näitasid, et tüütud allergiatekitajad on seltsiva loomuga. Tolmulestad on silmaga vaevalt nähtavad ämblikulaadsed ehk siis kaheosalise keha ning kaheksa lülilise jalaga loomad, kelle sugulasteks on ämblikud, puugid ning skorpionid.  Tolmulestad elutsevad patjades ja madratsites, kus leidub piisavalt niiskust. Piisav hulk veeauru ongi elupaiga valikul loomakeste peamiseks nõudeks. Lestad vajavad paljunemist vähemalt 65-protsendilist õhuniiskust. Nad toituvad inimese imeväikestest nahaosakestest.  Sobivas keskkonnas on tolmulestade arvukus väga kõrge- ühes grammis tolmus leidub paartuhat lesta. Ühes keskmises kodus leiduvate tolmulestade arv ulatub miljonitesse. Tolmulestad tekitavad paljudel inimestel allergianähte, kusjuures allergeeniks on loomade väljaheidetes sisalduvad seedeensüümid.  Allergiatekitajatest lestade tõhusama kontrolli all hoidmiseks jälgivad bioloogid ka nende käitumist.  Ajakirja Ethology jaanuarinumbris ilmuv artikkel võtab kokku mitme Belgia ülikooli teadlaste eksperimendi. Selle põhjal tehti esmakordselt kindlaks, et tolmulestad võivad koguneda suurtesse gruppidesse. Suurte rühmadena võivad rännata nii putukad, kalad, linnud kui imetajad, mikroskoopilises maailmas aga on tegu põneva avastusega. Kui lestadele elukeskkond muudeti eluohtlikult kuivaks ning neile pakuti mitut võimalikku liikumisteed niiskematele aladele, siis valisid loomad enamasti selle raja, mida mööda teised lestad juba liikusid. Täiskasvanud isased  ja noored vastsed rändasid niiskema õhuga alasid otsima koos. "Kunagi varem pole lestadel sarnast nähtust kirjeldatud", kommenteeris üks uurimuse autoritest Anne-Catherine Mailleux. "Liikudes hoiavad lestad tõesti üksteise lähedale. Ilmselt peab see neile mingil põhjusel kasulik olema. "
