Liikluse kõrgpunkt võib olla käes
Kaheksas arenenud tööstusriigis tehtud uuring näitab, et reisiliiklus saavutas haripunkti 2003. aastal. Arenenud tööstusriikides on alates 1970ndatest aastatest maismaasõidukite ja lennukitega reisimine kiirelt kasvanud. Rahvusvahelise energiaagentuuri ennustuste kohaselt jätkub see kasv kuni aastani 2030 ning järgneb stabiliseerumine. Vaatamata sellele näitab kaheksas tööstusriigis tehtud värske uuring, et reisimine on tipu saavutanud juba 2000ndate aastate alguses, vahetult enne viimaste aastate kütuse hinnatõuse. Tulemused näitavad, et oleme jõudnud reisimise osas küllastumispunktini. Seega võib eeldada, et ennustused edaspidise süsinikdioksiidi emissiooni ja kütusenõudluse osas võivad osutuda eelnevalt prognoositust madalamaks. Uuringu autorid California ja Stanfordi ülikoolidest analüüsisid USA, Suurbritannia, Kanada, Rootsi, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapani ja Austraalia reisimise arengusuundi aastail 1970-2008. Kõikide riikide puhul võeti arvesse inimese kohta auto, bussi, lennuki, rongi ja metrooga aastas läbitud kilomeetrid võrrelduna sisemajanduse kogutoodanguga. Teadlased leidsid korrelatsiooni jõukuse kasvu ja reisimise vahel aastatel 1970-2003, pärast mida reisijate arvu kasv pidurdus vaatamata sellele, et SKT inimese kohta jätkuvalt kasvas. Sel perioodil oli SKT USAs inimese kohta 37 000 dollarit ning teistes vaadeldud seitsmes riigis vahemikus 25 000 - 30 000 dollarit. Viimastel aastatel on USAs mootorsõidukite aastane läbisõit stabiliseerunud umbes 26 000 kilomeetrini inimese kohta. Jaapanis on see näitaja 10 000 kilomeetrit inimese kohta ning ülejäänud uuritud riikides 13 000 kuni 17 000 kilomeetrit inimese kohta.Mis mõjutab? Uuringu autorid leiavad, et alates 2003. aastast on enamikes uuritud riikides nõudlus motoriseeritud liikluse järele stabiliseerunud või isegi vähenenud. Vähenenud on ka erasõidukite kasutamine, kuigi sõidukite arv ise on kasvanud. Teadlaste arvates on mängus mitmed mõjutegurid. USAs on üheks põhjuseks küllastumine, sest 1000 elaniku kohta on seal juba 700 autot ning teistes vaadeldud riikides on see suhe umbes 500 autot tuhande inimese kohta.  Sisuliselt tähendab see seda, et iga soovija sõidab. Majandussurutise tõttu on USAs alates 2007. aastast autoomanike arv hakanud langema. Lisaks sellele seab auto kasutamisele piirid ajakulu. USAs kulub inimestel liikluses keskmiselt 1,1 tundi päevas. Sõidukite kasutamist vähendavad ka kütusehindade kasv ja vananev elanikkond, kuid teadlaste arvates on siiski suurimaks liikluse vaibumise põhjustajaks ummikud. Kõigile autodele ei jagu enam ruumi. Tõenäoliselt on reisimise tipnemise eeliseks see, et samal tasemel jätkudes ja sõidukite ökonoomsemaks muutudes vähenevad heitgaasidega seotud probleemid. Näiteks täna kasutab keskmine auto Ameerikas 1973. aastaga võrreldes vaatamata nõudlusele suuremate autode järele siiski miili kohta kolmandiku vähem kütust. Kuigi uuringu autorid möönavad, et nende tulemused ei ole lõplikud ja vaja on jätku-uuringuid, tuleks siiski suhtuda ettevaatlikult eeldustesse, et reisimise kasv jätkub.
