Maakerale sadas algaastatel magmat
Sulanud olekus kivimite langemine Maale võib olla selgitus, miks Maa ja Kuu keemiline koostis on nii erinevad. Noor Maa võis teadlaste arvates algusaastatel kokku põrgata umbes Marsi suuruse taevakehaga, kirjutas NewScientist. Kokkupõrke tagajärjel ümbritses magmaga kaetud Maad kivimiaurudest koosnev atmosfäär ning Maa orbiidil tiirles magmast moodustunud ketas. Selline atmosfäär pidi põhjalikult läbi segama Maalt ja kettalt pärinevad ained, millest hiljem moodustus Kuu. Kuigi Maal ja Kuul leidub suhteliselt ühel määral erinevaid hapnikuisotoope, siis mõõtmised näitavad, et kuukivimid on rauarikkad, kuid neis leidub Maa kivimitega võrreldes vähem magneesiumi. Erinevus võibki tuleneda Maale sadanud magmast. Yale'i ülikooli teadlased Kaveh Pahlevani juhtimisel arvutasid välja, et kui aurustunud kivimid lendusid Maa tuliselt  pinnalt avakosmosesse, võis Maal leidunud magneesiumoksiid kondenseeruda piiskadeks, mis Maale tagasi langesid. Kergemini lenduv raudoksiid seevastu võis seguneda kettasse, millest moodustus Kuu.Uuringu tulemustega saab tutvuda ajakirjas Earth and Planetary Science Letters
