Teadlaste avastatud väikseim planeet on peaaegu Maa suurune
Astronoomid leidsid väikseima  seni teadaoleva meie päikesesüsteemist väljaspool asuva  planeedi. Planeedi läbimõõt on Maaga võrreldes umbes 1,4 korda suurem ning see on liiga kuum selleks, et seal võiks esineda sarnaseid eluvorme, mis Maal, kirjutas NewScientist. NASA Kepleri kosmoseteleskoobi poolt avastatud planeet sai nimeks  Kepler-10b. Enne seda oli  rekordihoidjaks Maast umbes 1,7 korda suurem  planeet COROT-7b. Teadlased kasutasid planeedi gravitatsioonist tingitud mõju mõõtmiseks tähele Maal asuvaid teleskoope. Tulemused näitasid, et avastatud planeet on Maast umbes 4,6 korda raskem. Selle tihedus on veest hinnanguliselt 8,8 korda suurem, mis tähendab et see peab sarnaselt Maale  koosnema suures osas kivimitest ja metallidest. Ka COROT-7b võib samuti olla kivise koostisega. Selle tihedus on Maaga ligikaudu sarnane ehk 5,5 korda vee omast suurem. NASA Kepleri missiooni ühe juhtiva teadlase Natalie Batalha sõnul võib ebatäpsemate mõõtmistulemuste tõttu COROT-7b olla tegelikult palju väiksema tihedusega ning see võib kuni 50 protsendi ulatuses koosneda jäämassist. Kepler-10b tiheduse puhul on tema sõnul palju vähem eksimisruumi, sest avastatud planeedi tähe suurus ja mass on väga sarnane Päikese omale. Planeedi orbiit asub samas lähemal kui neli protsenti Merkuuri kaugusest Päikesele. Seetõttu on planeedi pind liiga kuum, et seal saaks esineda Maal leiduvatega sarnaseid eluvorme. Tähe intensiivne kiirgus on tõenäoliselt ka põhjuseks, mis planeedil püsiva atmosfääri tekkimist takistab. Planeedi üks pool on tõenäoliselt pidevalt pööratud tähe suunas, mis kergitab seal temperatuuri kuni 1400 kraadini. Batalha sõnul on see tüüpilistest laava voogudest palju kõrgem. Seetõttu arvavad teadlased, et planeedi tähepoolses osas asuvad sulanud materjalist ookeanid.Uuringus mitte osalenud California ülikooli täheteadlase Geoff Marcy sõnul on tegemist esimese kindlasti kivimitest koosneva planeedi avastamisega väljaspool meie päikesesüsteemi.
