Kas ökoloogilised mudelid võiks finantsturud päästa?
Maailma finantssüsteem meenutab džunglit ning just džunglist tuleb finantsturgude kaoses ka lahendusi otsida. Oxfordi ülikooli ökoloog Robert May ja Suurbritannia keskpanga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Andy Haldane väidavad, et kui looduse uurimisel kasutatavaid matemaatilisi mudeleid kasutada rahanduses, töötaks need loodusega sarnaselt ning krahhi tõenäosus oleks samuti sarnane. Probleem seisneb selles, et pankurite poolt kasutatavad mudelid suurendavad krahhi riske maksimumini. Kuni 1970ndateni uskusid loodusteadlased, et keerulisem ökosüsteem on ka stabiilsem. Teadlased arvasid toona, et ühest liigist jäänud tühja koha täidaksid teised liigid. May tõestas koos teiste teadlastega, et nii keerulistel süsteemidel on kriitilised kohad, kus muutustel ühe liigi osas võivad olla dramaatilised ning mittelineaarsed mõjud teistele liikidele. Ühe liigi kaotamine võib põhjustada teiste liikide kadu ning lõpptulemuseks võib olla kogu süsteemi kollaps. Mida tugevam on liikidevaheline seos ja vähem erinevusi, seda suurem on ka risk. Asendades erinevad laenamisviisid ja varad röövloomade eluviisi, looduses esineva koostöö ja konkurentsiga, suutsid May ja Haldane näidata, et globaalne finantssüsteem võib käituda looduses toimuvaga sarnaselt. Ajakirjas Nature avaldatud uuringus kirjutavad May ja Haldane, et tänased pankurid mõtlevad samal tasemel, kui 1960ndate ökoloogid. Pangad üritavad stabiilsuse saavutamise eesmärgil viia omavahelist seotust maksimumini ning samastuda, kuid selle mõju võib olla vastupidine. 2008. aasta rahanduskriisi peamiseks põhjuseks olnud tuletisväärtpaberite kasutamine mittelineaarsete mõjude välistamiseks põhineb nende arvates samuti valedele alustele. May ja Haldane'i arvates aitaks looduse uurimisel kasutatavate matemaatiliste mudelite kasutamine rahandusmaailmas järgmisi finantskriise vältida.
