Amööbid kasvatavad endale ise toitu
Lihtsast ehitusest hoolimata suudavad limakud edukalt enda toidulaua eest hoolitseda. Limakud (limaseened) on eostega paljunevad elusorganismid, kes varem paigutati seente hulka. Rakukesta asemel on neil tihenenud plasma. Enamasti elavad limakud ühest rakust koosneva amööbilaadse eluvormina, kuid võivad moodustada suuremaid kogumeid, mis liiguvad toiduotsingutel aeglaselt kuid sihikindlalt edasi. Limakuid leidub ka Eestis, vanarahvas pidas ühtäkki ei-tea-kust maapinnale ja puutüvedele ilmuvaid eredavärvilisi limakogumeid krattide väljaheideteks. Tuntuim Eestis levinud limak kannab nime puugipask. Mullas elav limakuliik Dictyostelium discoideum on loodusteadlasi huvitanud pikka aega. See limaseen elab mullas ja lehekõdus ning toitub bakteritest. Asjaolu, et mõnedel tema ning inimese geenidel on ühine eellane, teeb sellest limakust populaarse laboriasuka.  Nüüd selgub, et laboritüvede ja looduses elavad limakute elukombed on erinevad. Osad loodusest pärinevad limaseened kannavad endaga kaasas baktereid, mis aitavad neil toidupuuduses kergemini toime tulla. Ajakirjas Nature avaldatud uurimuse autorid näevad siin sarnasust teiste elusolenditega, kes suudavad endale toitu kasvatada, näiteks seeneniidistikku kultiveerivate sipelgatega.  Tõsi küll, limakute majapidamine on lihtsakoelisem ja oma hoolealustega nad ülemäärast vaeva ei näe.  Texase ülikooli uurimisrühma juht Debra Brock selgitab, et vaid vähesed laborid kasutavad oma töös loodusest pärinevaid limakuid. Enamasti kasutatakse ühte kindlat Dictyosteliumi-tüve, mis leiti juba 1930ndatel aastatel ning sellest ajast saati on seda kunstlikes tingimustes peetud. Aga see limaseen ei kasvata endale baktereid, ütles ta. Talunikud kasvatavad toitu Brocki uurimisrühm kogus uurimuse tarbeks 35 erinevat looduslikku sama limakuliigi tüve. Peatselt panid bioloogid tähele, et umbes ühel kolmandikul kõikidest limakutüvedest leidus eoste vahel baktereid, mida rännates endaga kaasas kanti. Edasisel uurimisel selgus, et need bakterid olid igati elus ning paljunemisvõimelised ning võisid aluse panna uuele bakteripopulatsioonile. Teadlased hakkasid baktereid transportivaid limakutüvesid nimetama "talunikeks".  "Talunikud" käitusid teistest limakutest erinevalt: kui nad leidsid toitu, siis lõpetasid söömise varem kui teised ning võtsid ülejäänud bakterid endaga kaasa. Käitumismuster püsis ka rikkaliku toidulaua olemasolul. Uurijatele tundus, et sel juhul valisid limakud kaasavõtmiseks baktereid, kes neile rohkem toiduks sobisid, nii nagu inimesed kasvatavad endale meeldivat tomati- või kartulisorti. Loomulikult on sarnasel käitumisel oma varjuküljed. "Talunikel" on vähem järglasi ja nad ei suuda väga kaugele rännata. Liikuvus ei pruugi samas enam vajalik olla, kuna limakuid paneb rändama eelkõige toidupuudus," talunikud" aga selle all ei kannata. New Yorgi ülikooli bioloog Michael Purugganan näeb oma Texase kolleegide tööd hinnates põnevaid kõrvutusi inimühiskonnaga, kus põllupidajad on muutunud paikseteks. "Kas need limakud, kes suudavad endale ise toidu kindlustada, rändavad vähem? Mulle meenutab see inimkonna paikseks muutumise algust. Igatahes oleks ülimalt huvitav teada, kui suurel määral limakud uude kohta jõudes oma bakteritagavaral kasvada lasevad. Kui bakterite kasvuaeg jääb väga lühikeseks, ei saa seda päriselt toidu kasvatamiseks nimetada, pigem on see toidu endaga kaasa võtmine. Õige talunik ei söö ju seemnevilja ära, vaid paneb selle mulda, et saaki saada". Videos on näha, kuidas limakud viie tunni jooksul kasvavad. Yellow Slime Mold Timelapse from sesotek on Vimeo.
