Tubli isasega sigimine hoiab emase kauem traksis
Sinitihaste uurijad väidavad, et emaste viljaka eluperioodi pikkus sõltub paarilise valikust. Imetajad ja linnud sarnanevad selle poolest, et emaste viljakus hakkab vananedes kahanema. Vanemad linnud munevad vähem ja hilisemal aastaajal, kui toiduvalik on kasinam. Ajakirjas Oikos avaldatud uurimuse põhjal  saavad emaslinnud end kauem nooruslikuna hoida, kui valivad õige paarilise. Uurimuses võeti kokku mahukas andmestik Korsikal pesitsevate sinitihaste kohta  rõngastusandmed ja pesakaardid võimaldasid jälgida seal pesitsevate lindude käekäiku peaaegu 30 aasta jooksul.  Sinitihane on  väike putuktoiduline lind, kes sigib korra aastas. Kui varasemal ajal peeti seda liiki monogaamseks, siis tegelikult võivad tihased elu jooksul mitu korda sigimispartnerit vahetada. Pesitusandmete analüüsimisel selgus huvitav seaduspärasus  emase sinitihase viljaka eluea pikkus sõltus sellest, kui vara oli tema partner sigima hakanud.  Emased, kes paarituvad  noorelt sigimist alustanud isastega, on paremas seisus, kommenteeris üks uurimuse autoritest, evolutsiooni-uurija Josh Auld.  Esimese eluaasta jooksul isaks saanud tihased on enamasti kehaliselt tugevamad, neil on vähem parasiite. Füüsiline tublidus ja noorelt omandatud kogemused pesakonna eest hoolitsemisel võivadki sellise isaslinnu emase jaoks nooruse eliksiiriks muuta. Isaoskused on väga olulised, kuna sinitihastel  hoolitsevad poegade eest mõlemad vanemad. Isaslind aitab pesa ehitada, toob hauduvale emasele toitu, samuti aitab ta pesapoegi sööta, loetles Auld. Sinitihaste pesitsemise analüüsimisel saadud tulemused tekitavad küsimuse, kas selline seaduspära on omane ka teistele selgroogsetele loomadele. 
