Taimi saab panna lõhkeainet avastama
Pommikoerte töö võtavad tulevikus üle pommitaimed? Tavapäraselt tähendab kolletav toataim lohakat omanikku,  kuid tulevikus võib lehelise lemmiku värvimuutus vihjata hoopis õhus sisalduvatele mürgistele ainetele või kusagil nurgas pesitsevale pommile.  Colorado ülikooli bioloogid muutsid taimede ainevahetust  sel kombel, et kahjulike ainete olemasolust annab märku lehtede valkjaks muutumine.  Taimede lehed on tavapäraselt rohelised, kuna kõige suuremal hulgal leidub taimekudedes rohekat pigmenti klorofülli. Muutunud lehevärvus tõmbab seega kergesti inimese tähelepanu ning klorofülli sünteesi blokeerimist loodetakse kasutada  uutes, taimsetes biosensorites. June Medfordi uurimisrühm töötab selle kallal, et taimi saaks kasutada lõhkeainete ning reostuse avastamiseks. Ajakirjas PLoS ONE ilmunud artiklis kirjeldatakse kunstlikult loodud signaalide ülekande rada, mis katkestab klorofülli tootmise.  Piltlikult öeldes -  selgitasime taimedel, kuidas reageerida kindlate ainete leidumisele nii, et ka inimene sellest aru saaks. Kui õhus on ohtlikke aineid, muutuvad taime lehed järjest heledamaks, ütles Medford. Katsetused tehti koostöös Duke´i ülikooliga, mille laborites loodi retseptorvalgud, mis reageerivad kindlatele molekulidele  näiteks mürkidele või lõhkeainetele. Medfordi rühm muutis valgud taimedele sobivaks ja pani need taimede rakuseina sisse, kus need vastava aine olemasolu puhul tööle hakkavad  ning klorofülli sünteesi blokeerivad. Taimed ei jää tundlikkuselt koertele alla.  Ja mis pole vähem oluline  taimi pole vaja treenida, et nad vormis püsiksid. Taimsete turvasüsteemide eeliseks on säästlikkus ja töökindlus. Taimi saaks kasutada lõhkeaineladude otsimiseks, elumajades radoonitaseme jälgimiseks või tehastes kemikaalilekete kindlaks tegemiseks. Suuremate taimkattega kaetud alade puhul oleksid  värvuse muutused nähtavad ka satelliidipiltidel.  Praegu töötavad Colorado  bioloogid selle kallal, et muuta taimede reageerimisaega kiiremaks. Esimesed "tundlikud" taimed hakkasid lõhkeainete mõjul silmaga nähtavalt kahvatuks muutuma mõne tunni jooksul, kuid seda aega tahetakse lühendada minutiteni. Silmaga nähtamatute muutuste tabamiseks loodetakse kasutada erinevaid sensorsüsteeme, näiteks mõõta klorofülli sisaldust lehtedes.
