Hubble leidis kaugeima teadaoleva galaktika
87 tunni pikkuse säriajaga kosmoseteleskoop Hubble'i tehtud ülesvõttel nähtav valgustäpp on kaugeim objekt universumis, mida seni nähtud.  Astronoomide arvates on fotol galaktika, mis asub meist 13,2 miljardi valgusaasta kaugusel. Kuna selle valguse Maale jõudmine võttis nii palju aega, siis viib see meid teadlaste sõnul tagasi ajastusse, kus universum oli kõigest 480 miljonit aastat vana. Senine kaugeim avastatud galaktika asub 13,1 miljardi valgusaasta kaugusel. Uus avastus näitab, et galaktikad tekkisid ja kasvasid sel ajal küllaltki kiiresti. California ülikooli ja Hollandis asuva Leideni observatooriumi astronoomi Rychard  Bouwensi juhitud rahvusvaheline teadlasrühm kasutas Hubble'i fotodelt rekordiliselt kaugete galaktikate otsimiseks arvutite abi, kirjutas ScienceNOW. Mida kaugemal galaktikad asuvad, seda kauem on nende ultraviolettkiirgus paisuvas universumis liikunud ning seda punasemaks on valguse lainepikkused muutunud. Kõige kaugemate galaktikate ultraviolettkiirguse punanihe on suurim ja see läheneb järjest infrapunakiirgusele ning galaktika on lühematel lainepikkustel nähtamatu. Pilte erinevate filtrite abil vaadeldes on astronoomidel võimalik läbi valguse muutuse saada ligikaudne hinnang galaktika kaugusest. Uus Hubble'i pilt saadi peaaegu infrapunaste ja optiliste piltide ühitamise teel. NASA infrapunase kosmoseteleskoobiga Spitzer tehtud täiendav kontroll näitas, et pildil olev ähmane objekt katalooginumbriga UDFj-39546284 on väga kauge galaktika. Avastust käsitlev artikkel ilmus täna ajakirjas Nature.  Kahtlus püsib Kui valgustäpp on tõesti 13,2 miljardi valgusaasta kaugusel asuv galaktika, siis selle tuhmus viitab sellele, et tegemist võib olla galaktikaga mille mass on suurem kui protsent meie Linnutee galaktikast. Suured galaktikad nagu meie oma, moodustuvad sarnaste väiksemate galaktikate liitumise teel. Bouwensi sõnul võib tegemist olla oma ajastu ühe suurima väikegalaktikaga. Asjaolu, et Hubble'i pilt näitab ainult ühte väga kaugel asuvat objekti, kui samas on leitud natukene lähemalt palju teisi, viitab sellele, et ajal kui universum oli umbes 400 kuni 700 miljonit aastat vana, toimus kiire uute galaktikate moodustumine. USAs asuva Ohio ülikooli astronoom Haojing Yan, kes juhib konkureerivat kaugeid galaktikaid otsivate teadlaste rühma, jääb osaliselt siiski eriarvamusele. Tema sõnul on tegemist olulise saavutusega, kuna esimest korda suutsid astronoomid näha nii kaugeid galaktikaid, kuid küsitav on kui paljusid neist õnnestus näha. Tema arvates võib Hubble'i pilt olla ainult osa suurest pildist. Yani sõnul võib olla sama kaugel või veelgi kaugemal palju rohkem selliseid väikegalaktikaid, mis on avastamiseks liiga tuhmid. Teadmata nende heledust on vara teha järeldusi nende arengu kohta. Uuringu kaasautor, Leideni observatooriumi astronoom Marijn Franx lisab, et UDFj-39546284 jääb esialgu galaktika kandidaadiks, kuni spektroskoopilised punanihke mõõtmised selle kaugust kinnitavad. Põhimõtteliselt võib leitu olla ka Maale palju lähemal asuv punane minigalaktika. Selliseid mõõtmisi ei saa teha enne, kui tööd alustab Hubble'i järglasena plaanitud James Webbi kosmoseteleskoop, mis on kavas kosmosesse saata 2014. aasta juunis.
