Inimeste maailmavallutus võis alata arvatust varem
Homo sapiensi asualad võisid üle maailma levida palju varem, kui siiani arvati ning selle põhjuseks olid soodsad kliimatingimused, mitte kultuuri areng. Kaasaegsed inimesed arenesid välja umbes 200 000 aastat tagasi Aafrikas. Enamus paleoantropolooge usub, et enne teistesse maailmajagudesse rändamist elasid inimesed seal 140 000 aastat. Erandiks peetakse praeguse Iisraeli alade nurjunud koloniseerimise katset 120 000 aastat tagasi, kirjutas New Scientist. Geneetiline tõendusmaterjal näitab, et kaasaegsed inimesed liikusid lõplikult Aafrikast Lähis-Ida piirkonda umbes 60 000 aastat tagasi. Sealt toimus kiire edasiränne mujale Aasiasse ja Euroopasse, kus oldi üle sealsetest põlisasukatest Homo erectusest ning neandertallasest. Siiani arvati, et selle rände tegi võimalikuks kultuuri ja tööriistade areng. Selle oletuse seab kahtluse alla arheoloogiline leid Araabia Ühendemiraatides asuvast Jebel Fayast.Araabia kivist tööriistad Saksamaal asuva Tübingeni ülikooli arheoloog Hans-Peter Uerpmann ja tema kolleegid leidsid väljakaevamiste käigus Hormuzi väinade lähedalt kõrbest kivist tööriistad, mille vanus on umbes 125 000 aastat. Tööriistade lõikemuster on erinev sel ajal kaugemal põhjapool elanud neandertallaste tööriistade omast ning neil puudub sarnasus Homo erectuse valmistatud tööriistadega. Leitud tööriistad on erinevad ka 120 000 aastat vanade 2000 kilomeetrit  kaugemalt loodest Iisraeli aladelt leitud tööriistadest, mis viitab sellele, et need ei saa olla nurjunud migratsiooniga seotud tööriistad. Väljakaevamistel osalenud USA arheoloogi Anthony Marksi arvates sarnanevad need siiski samal ajastul Ida-Aafrikas elanud varajaste kaasaegsete inimeste loodud primitiivsete tööriistadega ning seega võib arvata, et tegemist on seni tundmatu väljarändega Aafrikast. Tööriistaleid tähendab, et Homo sapiens võis suuta üle takistuseks oleva Araabia poolsaare liikuda seniarvatust 60 000 aastat varem. Marksi arvates oli see esimeseks suureks sammuks inimeste üleilmse domineerimise suunas. Lisaks sellele toimus see ränne Araabia poolsaarele kaua aega enne esimeste väljaspool Aafrikat elanud Homo sapiensiga tavaliselt seostatavate keeruliste  kivist tööriistade loomist. See näitab, et meie esivanemate Aafrikast lahkumist ei takistanud kultuuriline mahajäämus.Takistavad kõrbed Uerpmanni arvates takistasid väljarännet Aafrikast eelkõige Punane meri ja Araabia poolsaare kõrbed. 125 000 aastat tagasi võis see takistus olla siiski vähem ületamatu, sest umbes 130 000 aastat tagasi oli merevee tase veel jääaja lõpus madal, mis muutis Punase mere väiksemaks ning lihtsamini ületatavaks. Varsti pärast seda tõi kliima soojenemine Araabia poolsaarele endaga kaasa mussoonvihmad, mis muutsid kõrbed ülihästi läbitavateks savannideks. Londoni loodusajaloo muuseumi paleoantropoloogi Chris Stringeri arvates on selgusetu, kas uus leid on seotud inimeste väljarändega mujale Vanasse Maailma või on see jälg ühest järjekordsest nurjunud migreerumiskatsest. Ta peab võimalikuks, et edukas rahvaränne leidis siiski aset alles 60 000 aastat tagasi. Kui leitud kivist tööriistad kuulusid maailma vallutama asunud Homo sapiensile, siis näitab see, et globaalne rahvaränne toimus aeglasemalt kui seni arvati. Teadlased avaldasid oma uurimistulemused ajakirjas Science.
