Imetajate värvuse kujunemine algab juba varases looteeas
Miks sebra on triibuline, leopard aga täpiline? Selgus võib saabuda varsti.   Siiani on erinevat kirja kasukate kujunemise molekulaarne ja evolutsiooniline tagapõhi jäänud üsna ähmaseks. Ajakirjas Science avaldatud uurimus selgitab täpsemalt karvkatte värvuse tekkimist ühel hiireliigil. Loomade karvades on  pigmenditerakesed, mis sisaldavad melaniini. Seda ainet on kahte tüüpi, üks nendest tekitab punakaid ja kollakaid, teine aga musti ning pruune toone. Valged karvad ei sisalda melaniini, vaid hoopis õhumulle. Eri tüüpi melaniini esinemist ning jaotumist kontrolliva geeni olemasolu on teada juba üsna pikka aega. Seda nimetatakse aguutigeeniks ühe meriseale sarnaneva Lõuna-Ameerika närilise järgi.  Uued andmed tõendavad looteeas avalduva geeni mõju täiskasvanud loomade karvavärvusele.  Harvardi ülikooli evolutsioonibioloogid kasutasid mudelorganismina hiirt perekonnast Peromyscus. Selle liigi täiskasvanud hiirtel on iseloomulik tume selg ja hele kõht.   Uurimuse autor Marie Manceau näitas koos oma kaastöölistega, et hiirte värvus sõltub lootes tööle hakkavast aguutigeenist, mis hakkab ekspresseeruma juba tiinuse keskel  12ndal arengupäeval , tükk aega enne seda, kui areneva loote nahk üldse pigmenti toota suudab.  Geeni avaldumise määrast sõltub toodetavate värvainet  hulk  mida rohkem geen avaldub, seda vähem tumedamat värvainet toodetakse. Juba väiksed muutused aguutigeeni avaldumises  võivad tekitada oluliselt erineva karvkatte.  Normaalse loote arengu jooksul ekspresseerub aguutigeen kõhupiirkonnas ja surub alla pigmenti tootvate rakkude arengu. Seetõttu ongi  täiskasvanud hiirel heledam kõht.  Seljapiirkonnas pole geen nii aktiivne, pigmenditerad saavad välja areneda ning tekib tume karvkate.   Eri värvuste tekkimist selgroogsetel loomadel pole siiani suudetud korralikult põhjendada. Suutsime näidata, et üsna väikesed muutused lootel avalduvas pigmentatsiooni määravas geenis võivad tekitada  suuri erinevusi täiskasvanud loomade välimuses," selgitas Manceau.   Geenide avaldumist suunab looduslik valik, erinevates elupaikades on välja kujunenud spetsiifilised kaitsevärvused. Näiteks musta mullaga aladel elutsevad hiired on tumedama seljaga kui liivaluidete elanikud. Aguutigeen  on olemas kõikidel selgroogsete loomadel. Ka tumeda selja ning heleda kõhupiirkonnaga liike on paljude selgroogsete hulgas. Võimalik, et see geen mängib rolli ka keerukamate kehamustrite tekkimise juures, olgu selleks siis täpid või vöödid. Nüüd soovib sama rühm uurida kirevamaid loomi  vöötoravaid, suslikuid ja võibolla isegi sebrasid ja leoparde. Tahaksime teada, kas meie poolt kirjeldatud mehhanism mõjutab ka  keerukamate karvkatte mustrite kujunemist, ütles Manceau.
