Kambaelu on stressirohke
Pesitsuspaaride elu on rahulikum kui salkadena elavate noorlindude oma. Parvedena elavad linnud leiavad kergesti toitu ega pea kulutama liigselt energiat  territooriumi kaitsmisele, kuid uus hüpotees väidab, et hulgakesi koos elamine tekitab noortel ronkadel stressi.  Ronk on vareslaste sugukonda kuuluv nutikas lind, kelle noorlinnud kogunevad salkadesse ning otsivad koos süüa. Täiskasvanuks saades leiavad rongad endale paarilise ja kaitsevad üsna agressiivselt oma pesituspiirkonda. Kaarnapaarid moodustuvad tihti kogu eluks.  Poolas Białowieża ürgmetsas kogutud andmed näitavad, et noorteparves on ronkade elu üsna stressirohke.  Nuria Selva juhitud uurimisrühm avaldas oma tulemused ajakirjas Biology Letters.  Selva jaoks olid andmestik üsna üllatav. Noored rongad leiavad koos elades kergemini toitu, näiteks avastavad nad kiiremini loomakorjuse. Aga tuleb välja, et sellisel eluviisil on ka varjuküljed, ütles ta. Lindude elukvaliteedi hindamiseks analüüsisid bioloogid rongasõnnikus sisalduva kortikosterooni taset.  Selle hormooni tase tõuseb  väga kiiresti stressi puhul. Kuna noorlindude sõnnikus oli stressihormooni  oluliselt rohkem kui vanalindude omas,  võib arvata, et salkades elamine on energeetiliselt kulukas, stressi tekitab lindudevaheline konkurents.   Selva arvates võib stress olla oluline mõjutaja noore kaarna täiskasvanuks saamisel. Kurnav elu koos teiste noorte ronkadega võib olla viimane piisk karikas, mis paneb noorlinnu parvest lahkuma ning alustama iseseisvat elu ning paarilise otsinguid. Ta lisas: Inimene võib end rongaga samastada, kui mõelda käratsevatele teismeliste kampadele ning täiskasvanupõlvele, kus enamasti ollakse paarisuhtes ning elatakse rahulikumat elu.
