Helendavad närvid kergendavad kirurgi tööd
Mahukate lõikuste  näiteks kasvajate eemaldamise käigus võivad väiksemad närvid mõnikord kahjustuda. Selle tõttu tekib krooniline valu või halvatus. California ülikooli arstiteadlased katsetavad helendavat värvainet, mille kehasse süstimine muudab väiksemad perifeersed närvid kirurgile paremini märgatavaks. Praegu sõltub lõikusaegsete närvikahjustuste vältimine peamiselt kirurgi osavusest.   Võimalik on kasutada ka elektromüograafia-nimelist tehnikat, mis põhineb lihaste elektrilise tegevuse hindamisel: elektroodide  abil stimuleeritakse närve.   Kahjuks saab nii kindlaks teha vaid motoorsete ehk liigutusnärvide olemasolu, sensoorsete ehk tundenärvide puhul see ei tööta.   Närvikahjustustel on paraku tõsised tagajärjed.  Näiteks eesnäärmekasvajate eemaldamisel võib vigastada saada eesnääret ümbritsev närvikimp, selle tõttu tekivad uriinipidamatus ja erektsioonihäired.  Ajakirjas Nature Biotechnology ilmunud uurimuse üks autoritest  Quyen T. Nguyen selgitas: Närvikahjustuste vältimine on igasuguse kirurgilise sekkumise puhul väga tähtis, kuid kasvajad, põletik või  trauma võivad muuta närvide välimust ja paiknemist. Nguyen ja tema kaastöölised sünteesisid helendava  valgu, mida süstiti hiirtele. Valk seondub närvidega  ning  tekitab selgesti märgatava kontrasti ümbritsevate kudedega, kus närvirakke pole. Helendav efekt tekib kahe tunni jooksul ja kestab kuni 8 tundi. Sealjuures ei tekita aine mingeid muutusi närvide talitluses või hiirte käitumises. Ka inimese rakkude koekultuuris oleme  helendavat valku juba  proovinud ja see töötab hästi, lisas Nguyen. Niiviisi saab helendama panna ka kahjustatud närve, seda tingimusel, et verevarustus on säilinud.  Seetõttu loodetakse uut meetodit tulevikus kasutada kahjustunud närvide opereerimisel. Enne peab uus molekul loomulikult läbima kliinilised katsetused. Nguyen ning tema kaasautor Roger Tsien (üks 2008. aasta Nobeli keemiapreemia saajatest) on ka varem töötanud helendavate valkudega, näiteks selliste molekulidega, millega saab märgistada kasvajarakke.  Tsien võrdleb kirurgi tegutsemist ehitustöölistega tööga, kes vajavad torustike rajamisel täpseid plaane gaasi- ja elektritrasside paiknemise kohta ning loodab, et uuest ainest on arstidele suur kasu.  "Kirurg peab teadma närvi täpset asukohta, mitte ainult seda, kus see anatoomiaatlase järgi paiknema peaks."
