Tripper tõmbas inimeselt geenijupikese
USA Northwesterni ülikooli teadlased leidsid gonorröad tekitava bakteri genoomist inimese DNA fragmendi. Uuringutulemused lubavad arvata, et geeniülekanne on evolutsioonis toimunud üsna hiljuti. Tripperisse ehk gonorröasse nakatuvad igal aastal kümned miljonid inimesed.  Sugulisel teel levivat haigust tekitab bakter Neisseria gonorrhoeae. Tõbi on antibiootikumidega ravitav, kuid viimase 40 aasta jooksul on bakter muutunud paljude ravimite suhtes resistentseks.  Gonorröa haruldasem vorm tekib siis, kui bakterid liiguvad suguelunditest vereringe kaudu liigestesse ja  südamesse ning hakkavad seal põletikke põhjustama. Välja ravimata kujul põhjustab tripper vaagnapiirkonna infektsioone ning viljatust.   Gonorröasse nakatub vaid inimene, see on üks vanimaid teadaolevaid haigusi, mida nimetatakse juba Vanas Testamendis.   Northwesterni uurijate avastus ilmub internetiajakirjas mBio. Evolutsioonilises plaanis on selline geeniülekanne väga  oluline. See võib aidata meil mõista, kuidas täpselt bakterid peremehe kehas elamiseks  kohastuvad, selgitas üks autoritest, mikrobioloogia ja immunoloogia professor Hank Seifert. Bakteritevaheline geeniülekanne on üsna tavaline, pärilikkusainet võivad vahetada ka pärmid ja bakterid.  Seevastu inimese DNA ülekanne bakterile on midagi erakordset. Neisseria pidi selleks ilmselt kõvast vaeva nägema, et see DNA-jupike endale külge saada, ütles mikrobioloog Mark Anderson. Erakordne pärilikkusaine liikumine avastati haiglatest kogutud gonorröabakterite genoomide uurimisel.  Viiendiku bakteritüvede DNA-s sisaldus geenijupike,  mis osutus täpselt samaks kui üks inimese pärilikkusaines sisalduv järjestus. Lisaks uuriti tripperitekitajale lähedast bakterit Neisseria meningitidis, mis põhjustab ajukelmepõletikku, kuid sellel ei leitud ühtegi inimesele omast DNA-järjestust. Seetõttu võib arvata, et inimese pärilikkusaine ülekandumine tripperitekitajale on toimunud üsna hiljuti. Ilmselt võib bakteri võimekus inimese geene enda pärilikkusaine külge liita põhjustada uute haigustüvede tekkimist. Kas selline geeniülekanne on bakteri jaoks tingimata kasulik, seda me veel ei tea. Nüüd tahame teada saada, mida see DNA-jupike bakteris teeb, sõnas Seifert. 
