Vaata videot: Kuidas kirp kargab?
Kirbud suudavad hüpata endast kümneid kordi kõrgemale ja kaugemale. Hoolikas filmimine paljastas, kuidas nad seda täpselt teevad. Kirbud on väikesed, tugevate tagajalgadega putukad, keda on maailmas pea 2000 liiki. Bioloogid on kirbuliikidele pannud nimed peamise peremeeslooma järgi, kuid vajadusel imevad kirbud verd  esimeselt püsisoojaselt  olendilt, keda nad kohtavad. Nii saab rotikirp oma toidu kätte inimeselt ja inimesekirp rotiltki. Aktiivselt ringi liikuvate loomade kirbud kipuvad olema paremad hüppajad, kui urgudes elutsejate kaasüürilised. Kirbuliste seltsi kuuluvate putukate hea hüppevõime saladuse kallal on inimesed pead murdnud aastakümneid.  Juba 1967. aastal leidis Henry Bennet-Clark, et kirpude hüppevõime taga on mitte nende pisikesed lihased, vaid kehas leiduv "sisemine vedru"  eriline elastne valk, mille nimeks on resiliin. Resiliin on energeetiliselt efektiivne -  vaid kolm protsenti talletatud energiast kaob soojusena, seda molekuli leidub paljudel putukatel.  Resiliini leidmine kirpude kehast tekitas kaks konkureerivat teooriat  vereimejate väleduse kohta. Ühe põhjal arvati kirp suutvat üles põrgata põlvede abil, teine selgitas looma hüppevõimet tagajalgade liigeste kasutamisega. Cambridge´i ülikooli uurijad Gregory Sutton ja Malcolm Burrows otsustasid segadusse tänapäevase tehnika abil selgust tuua. Uurimisrühmas ühendasid oma jõud insenerid ja bioloogid, nende poolt saadud tulemused avaldab ajakirja Journal of Experimental Biology märtsinumber. Uurijad filmisid loomade turvakodu siilidelt kogutud kirpe, uurisid kirbujalgade ehitust võimsa skaneeriva elektronmikroskoobi abil ning lõid liikumise kirjeldamiseks matemaatilise mudeli. Üle 50 kirbuhüppe analüüsimisel said uurijad aru, et resiliini- "vedru" energia paneb tööle kirpude  tagajalad - sääre ja käpa.  Tulevikus loodavad uurimuses osalenud insenerid luua roboti, kes suudaks hüpata sama hästi kui putukad. Eesmärk on auahne, sest hüppel mõõtsid inglased 0,7 milligrammi kaaluva siilikirbu kiiruseks 1,9 m/s.  Loomad liiguvad palju osavamalt kui masinad, kommenteeris Sutton. Just seepärast huvitaski meid liigutuste täpne mehhanism. Osa kirbu väledusest aga jääb siiani selgitamatuks. Kirp hüppab alati ühes suunas,  ilmselt võib nende hüppevõime olla mingil moel piiratud,  ütles Sutton. Samuti ei saa me ikka veel aru, kuidas kirp suudab oma jalad ühes asendis hoida, et vedrumehhanism tööle hakkaks.  On veel palju asju, mida inimene putukate kohta ei tea. 
