Igihaljad taimed on saanud CO2 taseme tõusu tõttu konkurentsieelise
Igihaljad taimed on viimastel aastakümnetel suutnud maakeral oma levikut laiendada. Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets püstitas koos Hispaania kolleegidega uue hüpoteesi, seletamaks selle protsessi tagamaid. Ökoloogiateaduse tippajakiri Trends in Ecology & Evolution avaldab oma märtsinumbris artikli, mille autoriteks on lisaks Niinemetsale veel Baleaari Saarte ülikooli professor Jaume Flexas ja Barcelona ülikooli professor Josep Peñuelas. Nad annavad uue seletuse bioomide ehk makroökosüsteemide (elustik väga laias, kontinentaalses skaalas) liikumisele. Igihaljad puud ja põõsad on viimastel aastakümnetel laiendanud oma levikut heitlehiste metsade arvel mitmetes maakera ökosüsteemides, selgitas Ülo Niinemets. Näiteks on Lääne-Euroopas igihaljas laialehine taim iileks järjest levinud põhja poole. Vahemereäärsetes riikides on igihaljad taimed iilekstamm ja pukspuu levinud järjest kõrgematele aladele, kus nad asendavad pöögimetsi. Samuti on mitmed igihaljad võõrliigid muutunud sissetungivateks Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides. Seni on igihaljaste taimede suurenenud konkurentsivõimet seletatud eelkõige kliima soojenemisega, kuid viimaste aastate karmid talved on uuesti tõstatanud küsimuse, kui palju ja kui kiiresti kliima ikkagi soojeneb. Uue hüpoteesi kohaselt suurendab väga hästi dokumenteeritud globaalne muutus  atmosfääris süsinikdioksiidi taseme kõrgenemine iseenesest igihaljaste taimede konkurentsivõimet. Põhjuseks on asjaolu, et igihaljaste taimede lehtede struktuur on väga erinev heitlehiste taimede omast. Kuna igihaljaste taimede lehed peavad vastu pidama mitu kasvuperioodi, on nende lehtede rakud paksema rakuseinaga, rakud on tihedamini pakitud ja lehed sisaldavad enam struktuurset, mittefotosünteesivat kudet. Seoses sellise tugevama ehitusega on igihaljastel taimedel süsihappegaasi sissepääs lehte raskendatud ning see limiteerib fotosünteesi suuremal määral kui heitlehistel taimedel. Fundamentaalselt erineva lehestruktuuri tõttu kasvabki igihaljaste taimede fotosüntees globaalselt kõrgenevates CO2 tingimustes enam kui heitlehistel liikidel. Autorid väidavadki, et juba ainuüksi süsihappegaasi taseme tõus seletab bioomide liikumise globaalselt muutuvates tingimustes. Niinemetsa sõnul ei puuduta see muutus pelgalt lõunapoolseid riike. Ka meie kuusk ja mänd on igihaljad ning peaks tänu süsihappegaasi koguste suurenemisele hakkama paremini kasvama, ütles ta.
