Päikesel toimus nelja aasta tugevaim purse
Lähipäevil on hea võimalus jälgida virmalisi. Madala aktiivsuse periood Päikesel on ametlikult läbi, sellest annab tõestust nelja aasta võimsaim purse Päikesel. Veel nädal aega tagasi polnud päikeseplekki numbriga 1158 olemaski. Pursked algasid 13. veebruaril, nüüdseks on sellest plekist toimunud juba vähemalt kolm tugevat purset ning plekk on läbimõõdult suurem kui planeet Jupiter. Päikesepursete liigitamisel kasutavad teadlased kolme alajaotust: nüüdne liigitub X-klassi, ehk kõige suuremate hulka. Sellised pursked võivad Maal endaga kaasa tuua tõsiseid raadiohäireid ja tugevaid magnettorme. M-klassi pursked põhjustavad häireid vähem ning nende mõju piirdub poolusepiirkondadega. Kõige väiksemad on C-klassi pursked, mis Maal märgatavaid tagajärgi kaasa ei too. Purske maksimum jõudis kätte 15. veebruaril Eesti aja järgi pisut enne kella nelja öösel, registreeris NASA päikeseaktiivsust jälgiv kosmoseaparaat päikesedünaamika observatoorium. Päikesekrooni massipurse oli suunatud Maa suunas ning selle käigus lendas Päikeselt tohutu kiirusega eemale miljardeid tonni osakesi. Tartu Ülikooli meteoroloogia professor Rein Rõõm ütles, et selliste pursete käigus vabaneb Päikeselt tohutus koguseis prootoneid ja kergeid aatomituumi, mis paari päeva jooksul jõuavad Maani ning deformeerivad Maa magnetvälja. Päikeselt pärit osakesed koonduvad poolustele ning laskuvad 200-500 kilomeetri kõrgusele ionosfääri. Virmalised tekivad, kui Päikeselt lähtuvad osakesed ergastavad ionosfääris hapnikumolekule, mis sellises ergastatud olekus hakkavad roheliselt või punaselt kiirgama. Molekulaarne lämmastik kiirgab seevastu punakat või violetset valgust. Selged ööd annavad nende vaatlemiseks erakordselt hea võimaluse, ütles Rõõm. Kuid päikesepurskel on ka ebameeldivam pool. Purskest lähtuv osakestevoog võib häirida elektri- ja sidevõrkude ning satelliitide tööd. 1989. aastal jäi Kanadas Quebecis taolise purske tagajärjel elektrita kuus miljonit inimest, sest häirete tõttu läksid rivist välja trafod. Päikeseaktiivsuses on 11-aastane tsükkel. Viimane päikeseaktiivsuse tsükkel algas 1996. aastal ning on teadmata põhjustel kestnud oodatust kauem. Lähema kahe aasta jooksul peaks päikeseaktiivsus jõudma maksimumini.
