Miks van Goghi maalid tuhmuvad?
19. sajandil välja arendatud helekollane pigment oli impressionistidele omamoodi kink, sest see võimaldas näiteks Vincent van Goghil kujutada oma maalidel päevalilli.  Kõik kroomkollase värviga tööd ei ole aastate jooksul hästi säilinud. Osadel neist on kollased piirkonnad muutunud tunduvalt tumedamaks, kirjutas New Scientist. Keegi ei teadnud selle põhjust enne, kui värvi uurimiseks kasutati Prantsusmaal Grenoble'is asuvat võimsat radioaktiivkiirguse sünkrotoni. Antwerpeni ülikooli teadlase Koen Janssensi juhitud rühm süvenes kroomkollase värvi ülesehitusse ning uuris, miks osa sellega värvitud maalidest on tumedamaks muutunud ja osa mitte. Janssen võttis koos kolleegidega pliikromaadi näidiseid kolmsada aastat vanadest kroomkollase värvi tuubidest.  Seejärel töötlesid nad näidiseid ultraviolettkiirguse abil, et simuleerida päevavalguse pikaajalist mõju. Vana värvi tuli kasutada seepärast, et 1950. aastal avastati kroomkollase toksilisus ning see kõrvaldati kasutusest. Ühest värvituubist pärinev nanomeetri paksune kiht tumenes pigmendi pinnal teatud määral. Erinevaid röntgenkiirguse analüüsi tehnoloogiaid kasutades võrdlesid teadlased tumenenud kohtade keemilist koostist selle all oleva rikkumatu värviga. Tulemused näitasid, et pliikromaadi pealmine kiht oli muutunud üldkroomist kolmevalentseks kroomiks. Kolmevalentsel kroomil on tumeroheline varjund.Baariumi halb mõju Mis ikkagi lõuendile sattus? Amsterdamis van Goghi muuseumis asuvatele maalidele Seine'i kaldad ja Arles vaade iiristega röntgenkiirgusega tehtud analüüs näitas, et tumenenud piirkondades leidus baariumsulfaati. Janssensi sõnul põhjustab baariumsulfaat valgusega koostoimes värvi tumenemist. Teadlaste arvates võis baariumsulfaat olla kunstnike poolt kasutatud lahusti koostisosa. Sulfaadi ja kromaadi segu on UV-kiirguse suhtes väga tundlik. Janssensi sõnul peaksid kunstigaleriid kroomkollase värviga pilte tugeva valguse ja UV-kiirguse eest kaitsma ning oluline on ka maalide hoidlate temperatuuri reguleerimine. Teadlaste töö võib tuua selgust, kuidas seda tumenemist edaspidi oluliselt aeglustada.
