Haruldased muldmetallid vajavad kaitset
   Vaatamata nende nimele ei olegi need tegelikult nii haruldased, kuid põhjust nende pärast muretsemiseks on. Keemiliste elementide perioodilisustabelit on ilus vaadata, kuid samas raiskame me osasid seal olevaid keemilisi elemente enne nende tegelikku potentsiaali mõistmata, kirjutas New Scientist. Näiteks heelium saab otsa ilmselt järgmise saja aasta jooksul, ka galliumi ja indiumi varud hakkavad lõppema. Isegi fosfor võib varsti sattuda ohustatud elementide nimistusse. Selliseid hirme tekitavad perioodilisustabelis haruldaste muldmetallidena tuntud 17 elementi.  Nende maailma suurim tootja Hiina muutub oma varude suhtes järjest protektsionistlikumaks, mis muudab tulevikus küsitavaks nende kättesaadavuse mujal maailmas. Nii USA kui Euroopa Liit on asunud uurima nende strateegiliste metallide edaspidist kättesaadavust. Kära tõmbab küll tähelepanu, kuid küsimus ei ole varude täielikus lõppemises, vaid olemasolevate ressursside kasutamises. Haruldased muldmetallid ehk lantaniidid koos skandiumi ja ütriumiga ei ole küll igapäevases keelekasutuses, kuid neid leidub igas majapidamises. Neid kasutatakse väga erinevate tarbekaupade tootmisel, sest neil on erilised elektroonilised, optilised ja magnetilised omadused. Sellised keemilised elemendid on osa meie elustiilist ning paljudel juhtudel ka raskesti asendatavad. Ilma haruldaste muldmetallide sulamitest toodetud kergekaaluliste magnetiteta ei oleks meil arvutite kõvakettaid, iPode ega isegi mitte kõlareid. Samuti kasutatakse neid vedelkristallekraanides, päikeseprillides ja mujalgi.  Haruldased muldmetallid on eluliselt olulised ka lennukiehituses kasutatavate kergsulamite jaoks, toornafta töötlemise katalüsaatoritena ning heitgaaside vähendamisel. Tööstuses kasutatakse neid ka ülitäpsete laserite juures ning haiglates raviuuringuteks. Loetelu ei ole lõplik. Haruldaste muldmetallide tähtsus tulevikus ilmselt kasvab. Nad on asendamatud paljude hädavajalike loodussõbralikku energiat tootvate tehnoloogiate jaoks, näiteks tuuleturbiinide, vähese energiatarbimisega valgustuse, päikesepaneelide, akupatareide ja vesiniku ladustamise juures. Kasvõi mõne sellise haruldasi muldmetalle kasutava tehnoloogia suuremahuline rakendamine süsinikdioksiidi emissiooni oluliseks vähendamiseks ületaks paratamatult tõenäoliselt olemasolevad varud. See toob meid tagasi varude nappuse juurde. Vaatamata oma nimele ei ole haruldased muldmetallid üldse nii haruldased. Nime on nad saanud seetõttu, et nende avastamisel tunti vähe nende maakide kontsentreeritud setteid. Lantanoididest on kõige tuntum tseerium. Seda leidub looduses umbes sama palju kui vaske, rohkem kui pliid, tina, kaadmiumi, boori, tantaali, germaaniumi ja paljusid teisi tavakasutuses olevaid keemilisi elemente. Kuigi keemilised elemendid tekivad ja hävinevad ainult tuumareaktsiooni käigus, võib teatud hetkel erinevate ainete osas siiski puudus tekkida. Kuivõrd 95 protsenti nende elementide varudest asub Hiinas, siis on probleem pigem poliitiline. Täpseid andmeid on keeruline koguda, kuid Hiina muutub oma ressursside osas järjest protektsionistlikumaks. Aastavahetusel teatas Hiina valitsus, et vähendab oluliselt haruldaste muldmetallide eksporti. Majandusteadlaste arvates teeb turg omad korrektuurid ning hind tõuseb madalama kvaliteediga maakide turule ilmumisel. Juba praegu on selliseid ilminguid täheldatud. Maailm vaidleb, kas võtta kasutusele uued maardlad või taaskasutada vanasid.  Suurbritannia teadlaste 2010. aastal avaldatud aruande põhjal võtab uute maardlate loomine või vanade maardlate taasavamine aastaid ning selleks on omakorda vaja haruldasi muldmetalle, eriti neodüümi, euroopiumi, terbiumi ja düsproosiumi. Majanduslik argumentatsioon eirab ka madalama kvaliteediga maagi keskkonnamõjusid, mis võivad lõpptulemust mõjutada. Nappuse näitajaks ei ole hind, vaid probleem peitub haruldaste muldmetallide kasutamises. Meie lineaarse majandusmudeli puhul sõltub kontrolli saavutamine nende oluliste keemiliste elementide üle piisava kontsentratsiooniga maardlate leidmisest. Tegelikult sisaldavad meie jäätmed haruldasi muldmetalle ja teisi väärismetalle sageli rohkem kui maardlatest kaevandatav maak. Seetõttu vajame me nende keemiliste elementide kasutamise osas erinevat lähenemisviisi.  See tähendaks tõhusamat kaevandamist, tootmise efektiivsemaks muutmist, säästlikku tarbimist ning maardlate taastamise planeerimist. Oluline oleks kõikides tootmisahelates tagada tarbimise vähenemine ja taaskäitlus, asendada neid elemente võimaluse korral teistega ning leida muid alternatiivseid lahendusi. Kui me tahame luua paremat tulevikku, siis äris kehtivad põhimõtted enam ei tööta.
