Maailma esimene kõrghoone oli hirmu monument
Tel-Avivi ülikooli teadlaste uuring selgitab, miks ehitati Jeerikosse 11 000 aasta eest kummaline torn. 1952. aastal avastasid arheoloogid Jordani Läänekaldal asuvast Jeeriko linnast 8,5 meetri kõrguse torni, mille rajamise eesmärgi üle on teadlased tänaseni pead murdnud. Torn asub Tel Jericho nimelises väljakaevamiste kohas ja on üks vanimaid inimese poolt rajatud nii kõrgeid ehitisi maailmas.  Selle trepil on umbes meetrilaiused järsud astmed ning see kõrgub nelja meetri kõrguse müüri kohal, mis ilmselt küla ümbritses.  Tänu tornile nimetatakse Jeerikot vahel ka esimeseks linnaks maailmas, kuigi tegelikult oli see korilaste ja küttide elupaik, kus ei tegeletud põllupidamisega.   Tel Avivi ülikooli teadlaste värske uuring aitab paremini mõista, miks see iidne torn ehitati ning kes seda tegid.   Arheoloogid Roy Liran ja Ran Barkai usuvad, et torn, mille ehitamiseks võis kuluda umbes kümme aastat, viitab noorema kiviaja alguses toimunud võimuvõitlustele. Ajakirjas Antiquity avaldatud uurimistulemuste järgi sunniti kohalikke elanikke seda ilmselt rajama nende toonaste ürgsete hirmude abil.  Lirani ja Barkai sõnul seostab nende avastus torni täpse asukoha Jeeriko linna piiril tornile aasta pikima päeva päikeseloojangul laskuva varjuga.Taevatrepp Uuring näitas, et lähedal asuva mäe tekitatud vari kattis aasta pikima päeva päikeseloojangul alguses Jeeriko torni ning seejärel kogu küla. Seega sidus torn külaelanikud, ümbruskonna mäed ja taevase päikeseloojangu. Torni ehitus võib olla seotud külaelanike ürgsete hirmude ja taevaga seotud uskumustega. Barkai sõnul ehitati torn siis, kui hakkas välja kujunema ühiskondlik hierarhia.  Tõenäoliselt oli torn ka üheks inimeste seas kogukondliku elustiili loomise vahendiks. Osa arheoloogidest on varem arvanud, et torn ja seda ümbritsev müür oli osa kaitserajatise ja üleujutuste vastasest süsteemist. Teine osa arheolooge väidab, et see oli geograafiline märgistus, mis määratles Jeeriko elanike jaoks nende territooriumi  ning oli selle iidse küla rikkuse ja võimu sümboliks. 2008. aastal avaldatud artiklis väitsid Tel Avivi ülikooli teadlased, et see võis olla kosmoloogiline süsteem, mis ühendas iidset Jeeriko küla lähedal asuva Qarantali nimelise mäe ning aasta pikima päeva päikeseloojanguga. Värske uuring kinnitab seda hüpoteesi. Hüpotees tugineb sellele, et trepiastmete telg tornis on aasta pikima päeva päikeseloojanguga täpselt sama nurga all.
