Karude taliuinaku saladus
Külmal talvel tahaks end karu kombel kerra tõmmata ja selle aja lihtsalt maha magada. Paraku ei ole see inimesel sugugi nii lihtne: tekib nälg, südametegevus aeglustub ning lihased känguvad. Kui inimene oleks karu, siis meil neid muresid poleks.  Ajakirja Science võrguväljaande andmetel on Alaska ülikooli teadlased avastanud karude taliuinaku saladuse. Øivind Tøien uuris baribale, Põhja-Ameerikas elavaid musti karusid, jälgides nende füsioloogiat peaaegu looduslikes tingimustes talvitumise jooksul.  Viis prügikastide kallal maiustamas käinud baribali asustati sügavale metsa kunstlikesse koobastesse, mis olid pimedad, külmad ja hubased. Koopad asusid nii sügaval metsas, et Tøien suutis neile ligi pääseda ainult suuskade abil. Teadlased paigaldasid karudele kehatemperatuuri ja südame löögisageduse mõõtmiseks andurid. Lisaks sellele varustasid nad koopad infrapunakaamerate ja anduritega, mis jälgisid karude liikumist, hapnikutarbimist ja isegi norskamist.  Karusid jälgiti viie kuu jooksul ning selgus, et erinevalt oravatest ja nahkhiirtest, kelle kehatemperatuur langeb talveunes peaaegu nulli, kahaneb karude kehatemperatuur kõigest kuue kraadi võrra. Samas väheneb nende ainevahetus ja hapniku tarbimine 75 protsenti, mis näitab, et nad säästavad energiat muul moel. Näiteks hingasid taliuinakus karud minutis vaid üks-kaks korda. Sissehingamisel puperdas karu süda pisut ning rahunes kuni järgmise hingetõmbeni. Kokku lõi looma süda umbes neli korda minutis.  Enne taliuinakut ja sellest ärkamise järel oli karude ainevahetus üleminekustaadiumis, mille käigus loomad uitavad ringi ning toituvad normaalselt, kuid nende ainevahetus on aeglasem. Uuringus mitte osalenud Washingtoni osariigi ülikooli kardioloog O. Lynne Nelson arvab, et kui seda olekut saaks  inimeste ravimisel kasutada, aitaks see kahjustatud südamefunktsiooniga inimestel aktiivsemalt elada. Uuringu juhtiva autori ja Alaska ülikooli zooloogi Brian Barnesi sõnul suurendaks inimese ainevahetuse aeglustamise võimalus õnnetusjärgsete ravimeetodite laiendamist. Lisaks raviotstarbele võiks inimestel karude taliuinaku laadse seisundi saavutamine olla kasulik pikaajalistel kosmoselendudel.  Teadlased jätkavad talveunes karude vererõhu ja ajutegevuse uurimist, et mõista nende ajude töövõimet hapnikuvaeguses. Eesmärgiks on leida geenid mis võivad olla seotud talvitumisega, sest hetkel ei ole teada kuidas karud suudavad säilitada oma luustikku ja kehakaalu.  Uuringu käigus tehtud videost on näha, et talveuinakus karu norskab päris häälekalt.
