Isegi rahvasummas on inimesed unikaalsed
Rahvahulka kuulumine võib muuta inimese paradoksaalsel kombel isegi ainulaadsemaks, leidis värske uuring. Los Angelese California ülikooli bioloogid Kimberly Pollard ja Daniel Blumstein uurisid unikaalsust, salvestades kaheksa erineva suurusega rühmades elavate näriliste häirehäälitsusi. Rühma suurus mõjutas oluliselt loomade häälte ainulaadsust: mida suurem rühm, seda ainulaadsemad olid ka häälitsused, seda lihtsam oli neid eristada. Blumsteini ja Pollardi avastus võib aidata selgitada, miks kõik inimesed ja sotsiaalse eluviisiga liikide isendid on erinevad. Pollardi sõnul aga ei saa inimesed ja sotsiaalse eluviisiga elusolendid teiste ülesleidmisest loobuda. Inimesel on vajadus rahvahulgas oma sõpru, pereliikmeid ja ka vastaseid tuvastada. Globaalse suhtluse kasv ning sotsiaalsete gruppide piiritlemise hägusamaks muutumine suurendab vajadust teineteist järjest rohkem ära tunda.See avaldab tõenäoliselt survet ka meie isikupära arengule. Loodus on selle probleemi lahendanud nii, et suurtes sotsiaalsetes rühmades elavatele olenditele on antud ainulaadne isikupära, mis võimaldab neid suurtes hulkades leida. Kui sotsiaalsete liikide kogukonnad järjest kasvavad, võib see teadlaste arvates tõenäoliselt isikupära veelgi edasi arendada. Uuringu tulemused avaldas ajakiri Current Biology.
