Muutunud kliima tõi Eesti mändidele uued haigused
Viimaste aastate ilmastikumuutuste lainel on Eestisse saabunud mitu uut mände ohustavat seenhaigust, sealhulgas kaks eriti ohtlikku. Pisiseen Diplodia pinea, mis kahjustab männiokkaid, kuid ka võrseid, käbisid ja isegi puitu, tuvastati esmakordselt Balti- ja Põhjamaades ning pruunvöötaudi tekitaja Mycosphaerella dearnessii isegi terves Põhja-Euroopas, selgub hiljuti Eesti Maaülikoolis kaitstud Rein Drenkhani doktoritööst. Oma töös vaatles Drenkhan samaaegselt puude juurdekasvu bioloogilisi aluseid ja metsas levivaid haigusi. Valdkondi võimaldas ühendada Soomes välja töötatud okkajäljemeetod. Nimelt võivad puutüves puude kunagisi kasvutingimusi reeta mitte ainult aastarõngad, vaid ka puu kunagiste okaste jäljed.  Okkajälgi on aga märksa keerulisem uurida kui aastarõngaid. Okkajäljed jäävad ainult igihaljaste puude puitu, s.o. neile, kellel elusokkad püsivad kauem kui üks kasvuperiood (aasta), näiteks mändidele. Iga-aastaseid okkajälgi loetakse vastava aastarõngani lihvitud puidu pinnalt. Okkajälgedest saab välja lugeda puu okastiku ajaloo: okaste eluea igal kalendriaastal, varisemisaegade ja -hulga, tõenäoliste haiguspuhangute mustrid.  Vastavad aegread saavad olla nii pikad kui palju on võimalik leida ja dateerida vana, kuid tervet puitu: 100 või isegi 1000 aastat tänapäevast. Sellisest ajalukku ulatuvast andmestikust saab arvutada statistilisi seoseid puu okastiku ja kasvu vahel ning hinnata, mil määral eri vanuses okkad puu kasvu on mõjutanud.  Kust tuleb juurdekasv? Seni arvati, et seda teevad kõik rohelised okkad. Selgus aga, et nii see ei ole: mänd vajab oma kasvuks eelkõige kahe ja kolme aasta vanuseid okkad, hoopis vähem aga samal aastal tekkinud okkaid. Nelja-aastased ja veelgi vanemad elusokkad ei toida enam puu kasvu. Kui mänd kaotab okkahaiguste tõttu poole produktiivsest okastikust, väheneb nii tema jämedus- kui ka kõrguskasv veidi enam kui kolmandiku võrra. Hullemast päästab ilmselt headel aastatel kogutud toitainete varu. Aga vaid siis, kui selliseid häid aastaid jätkub. Avastatud uued haigused on mitmetes riikides ja maailmajagudes juba hästi tuntud, kuid nende toimemehhanism pole senini selge. Nüüd selgus, et uued haigused, näiteks puna- ja valgevöötaud (tekitajad Mycosphaerella pini ja Cyclaneusma minus) surmavad mändidel just juurdekasvu toitva produktiivse okastiku. Puu kulutab seejärel varuaineid, uusi ei saa aga enam tekkida. Niiviisi pikalt nälgiva puu viivad surmani aga vahel ka juba teised haigused ja putukkahjurid. Erinevalt epideemilisest, lühikeste, üheaastaste haiguspuhangutena esinevast männi-pudetõvest on uued haigused hävitanud puude kasvuks olulisima, produktiivse okastiku nüüd juba neljandat aastat järjest.
