Mis on tume elurikkus?
Looduses on puuduolevad liigid vähemalt sama olulised kui olemasolevad, väidavad Tartu Ülikooli ökoloogid oma värskes teoorias. Tavaliselt on ökoloogid ja looduskaitsjad elurikkust käsitledes vaadelnud liike, mis on leitud ühest kindlast kohast. Nii näiteks võetakse vaatluse alla üks ruutkilomeeter ja loetakse üles kõik leitud liigid. Tartu Ülikooli ökoloogide värske teooria kohaselt on liigirikkuse hävimise kirjeldamisel on puuduolevad liigid vähemalt sama olulised. Neid puuduolevaid aga kooslusesse sobivaid liike nimetavad nad tumedaks elurikkuseks. Botaanikaprofessor Meelis Pärtel, taimeökoloogia professor Martin Zobel ja teadur Robert Szava-Kovats avaldasid sellest artikli ajakirja Trends in Ecology and Evolution märtsinumbris. Kosmoloogias kasutatakse juba aastakümneid mõistet tumeaine, kirjeldamaks ainet, mida pole võimalik meil ei näha ega tunnetada, kuid mis ometi moodustab universumist 80 protsenti. Tumeaine on vastasmõjus meile nähtava ainega, millest on moodustunud tähed ja planeedid. Peaaegu samasugune vastasmõju kehtib ka looduslikes kooslustes.  Olemasolevate kõrval on vähemalt sama oluline panna tähele liike, mida seal ei ole, kuid võiksid selles ökosüsteemis elutseda, ütles Pärtel. Salumetsas kasvavad tavaliselt sinililled. Kui sinililled on sealt mingil põhjusel puudu, siis on see märk, et metsaga on midagi lahti. Just need puuduolevad sinililled liigituvad tumeda elurikkuse alla  nad võiks seal olemas olla, kuid mingil põhjusel neid pole, tõi ta näite. Tumeda elurikkuse liigid võisid selles ökosüsteemis olla kunagi olemas ja sobivate tingimuste tekkel võivad nad taas sinna tagasi tulla. Veel paarkümmend aastat tagasi olid Eestis omapärase liigikooslusega looniidud, kui nende majandamine lõpetati, hakkasid niidud kinni kasvama ning loodude taimed on kadumas. Kui need niidud taas võsast puhtaks raiuda ja asuda loodusid taas karjamaana kasutama, siis tuleks seal kunagi kasvanud liigid ilmselt tagasi, täna liigituvad need liigid aga niitudel tumeda elurikkuse hulka, lisas ta. Tumedat elurikkust ei ole võimalik otseselt üle lugeda, küll on selle suurust võimalik hinnata. Nii nagu tumeaine on oluline galaktikate struktuuri mõistmisel, on tume elurikkus oluline ökoloogilistest kooslustest arusaamisel. Tume elurikkus võimaldab hinnata, kas eluskooslusi reguleerivad pigem lokaalsed ökoloogilised või regionaalsed evolutsioonilised protsessid. Suur tume elurikkus näitab lokaalsete koosluste vaesumist aga ka kahjustunud ökosüsteemide taastamise potentsiaali, ütles Pärtel. Kuni tume elurikkus püsib kõrge, on veel võimalus, et liigid tulevad sellesse ökosüsteemi tagasi. Tumeda elurikkuse idee on leidnud äramärkamist olulisimaid loodusteaduslikke ja meditsiiniartikleid järelrefereerivas portaalisFaculty1000. 
