Hoiatussüsteem andis Tokyos elusid päästvaid lisasekundeid
Rohkem kui tuhandet seismograafi ühendav maavärinate eelhoiatussüsteem hakkas Jaapanis tööle 2007. aastal, kirjutas PC World. Mõõtmiskeskused on ühenduses keskse juhtarvutiga, mis paneb mõõdetud seismilised lained kokku ning arvutab selle põhjal maavärina asukoha ja tugevuse. Maavärina epitsentri lähedal hoiatussüsteemist suurt abi ei ole, sest hoiatus ja maavärin on kohal sisuliselt samaaegselt. Kuid juba 50-100 kilomeetri kaugusel epitsentrist jõuab hoiatussignaal kohale kuni pool minutit enne tõukeid.  Pool minutit võib tunduda väga lühike aeg, kuid sellest piisab, et seisata kiirrongiliiklus ja vabrikute tootmisliinid. Selle ajaga jõuavad koolilapsed varjuda klassides oma pinkide alla. Eile ilmus automaatne maavärinahoiatus Jaapanis teleekraanidele ning esimesed maa-alused tõuked algasid Tokyos kümme sekundit hiljem, väidavad inimesed, kelle telerid olid maavärina eel Tokyos sisse lülitatud. Jaapani parlamendis tehtud kaadrid on postitatud keskkonnas YouTube. Neilt on näha, et hoiatussignaal algas umbes 40 sekundit enne tõukeid. Hoiatussüsteem on ühendatud ka mobiilivõrguga, kuid eilse maavärina puhul jõudis hoiatus paljudesse telefonidesse alles siis, kui suuremad tõuked olid lõppenud. Jaapan asub seismiliselt äärmiselt aktiivses piirkonnas ning aastas tabab Jaapanit umbes 100 000 erineva tugevusega maavärinat. Eilne oli Jaapanis tugevaim maavärin seismoloogiliste mõõtmiste algusest saati.
