Kui vana on elu Maal?
Kansase ülikooli geoloogid vaidlustavad Austraaliast leitud 3,5 miljardi aasta vanuste kivististe päritolu. Kivististe uurimine on Maa elustiku uurimisel üks olulisemaid infoallikaid. Fossiilideks võivad sobivate tingimuste esinemisel muutuda nii loomad, taimed kui mõnikord isegi bakterid. Setetega toimuvate muutuste käigus võivad tekkida pseudofossiilid  moodustised, mis meenutavad elusolendite kivistisi, kuid on siiski täiesti anorgaanilise päritoluga. Lääne-Austraalia kivimiproovidest leitud moodustisi on paarkümmend aastat peetud vanimateks säilinud elusolendite jäänusteks. Geoloogid liigitasid neid siiani algeliste sinikute hulka. Nüüd väidavad Kansase ülikooli uurijad , et nn bakterifossiilid on hoopis täiesti elutud hematiiditükikesed. Ajakirjas Nature Geoscience ilmunud artikli autorid Alison Olcott Marshall ning Craig Marshall analüüsisid Austraaliast kogutud proove. Geoloogid lõikasid osa kiviminäidiseid 300 mikromeetri paksusteks lõikudeks, nagu seda olid varem teinud teisedki samu kivimeid uurinud teadlased. Lisaks tegid Kansase uurijad veel õhemaid - 30 mikromeetrise läbimõõduga lõike ning vaatlesid neid mikroskoobiga. "Saime hea pildi kõikvõimalikest detailidest, mis eelnevate uuringute käigus märkamata jäid," kommenteeris Alison Olcott Marshall. Uurimist alustades eeldasime, et tegemist on kivististega. Aga me ei suutnud leida ühtegi märki, mis vihjaks mikroskoopilistele fossiilidele. Selle asemel olid proovides mineraalid, mis sarnanesid oma väliskujult lihtsa ehitusega elusolenditele," selgitas ta. Uurijad analüüsisid näidiseid ka võimsa spektromeetriga, et teha kindlaks kivimite täpne koostis. Eelnevate uuringute käigus oli Austraalia kaljutükikestest leitud süsiniku-laadseid aineid, mis lubasid oletada, et tegemist on elusolendite jäänustega. Kansaslased leidsid kivimiproovidest hoopis hematiiti (Fe2O3). Kaljud sisaldavad küll ka süsinikku, kuid seda ei saa uuritud mikroskoopiliste struktuuridega seostada.  Bakterid on oma olemuselt väikesed ollusega täidetud tombukesed. Nad muutuvad fossiilideks väga harva, tõi Alison Olcott Marshall näite. Lisaks on bakterite ehitus väga lihtne  nad on enamasti ümarad või piklikud ning väikeste jätketega. Ümaraid jätketega objekte on looduses väga palju ja eksimise võimalus väga suur.  Kansase uurijad loodavad, et nende kasutatud uurimismeetodid aitavad tulevikus avastada elu teistel planeetidel ning loodavad huvitavat materjali saada eurooplaste ExoMarsi uurimislennult. Kosmoseekspeditsioon algab 2018. aastal ning selle varustuses on  sama tüüpi spektromeeter, mida USA geoloogid kasutasid selle uuringu juures..
