Noorema kiviaja inimesed harrastasid kommuunielu
Varasemad seisukohad, et ligikaudu 12 000 aastat tagasi mudast tehtud tellistest ja kividest ehitatud hooned olid esimeste paikse eluviisiga põllupidajate kodud, ei pruugi paika pidada. Ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud värske uuringu järgi võisid need olla hoopis kogukonnakeskused. Suurbritannia arheoloogid Bill Finlaysoni ja Steven Mitheni juhtimisel on Lõuna-Jordaanias väljakaevamistel avastanud asulakoha, mis sai nimeks Wadi Faynan 16. Arheoloogid usuvad, et varajased põllupidajad rajasid sealsed hooned ajavahemikus 11 600 - 10 200 aastat tagasi. Kolme hoone jäänustelt on pinnas eemaldatud ning nad kannavad nimetusi O75, O45 ja O12. Kolmest ehitisest suurim on O75, mõõtmetega 21,5 korda 18,5 meetrit. See oli ehitatud mudast tehtud tellistest ning põrand oli kaetud mudakrohviga. Ehitise keskosa ümbritsevad teatrit meenutavad astanguliselt tõusvad pikad pingid. Teadlased usuvad, et seda hoonet kasutati toiduga seotud rituaalideks ja toidu töötlemiseks. Ehitise O45 mõõtmed on 5,5 korda 4,5 meetrit ning see oli ellipsikujuline. Seinad ja süvend olid tehtud kokkutambitud savist. Ehitis jagunes mitmeks eraldatud osaks ning arheoloogide arvates kasutati hoonet kogukonna toiduvarude panipaigana. Ehitis O12 on leitutest kõige väiksem ning mõõtmetega 5 korda 3,5 meetrit ning samuti ellipsikujuline. See ulatus umbes 2 meetri sügavusele maapinnast ning sellel olid eraldi asetsevad seinad, mis tekitasid kahe ruumi sisemise jaotuse. Arheoloogide arvates oli ka selle hoone puhul tegemist mingi panipaigaga. Kõik kolm hoonet asusid väiksemate hoonete kobaras, millest siiski ükski ei tundu olevat ühepereelamu.   Arheoloogid usuvad, et sel ajaperioodil ei tehtud suurt vahet rituaalsete ning majapidamisega seotud tegevuste vahel ning inimesed elasid ja töötasid kogukonnana.
