Millest koosnevad Marsi udud?
NASA marsikulguri kogutud andmete analüüs lisab tõestusmaterjali vee ringkäigu kohta punasel planeedil. Marsi ööd on mähkunud jäisesse udusse, mis muutub hajutatud sademeteks, kirjutas National Geographic. Teadlased kasutasid Marsi udu uurimiseks NASA marsikulguri Phoenix kogutud andmeid. Phoenix maandus Marsi põhjapoolkeral 2008. aasta mais ning kogus seal umbes viie kuu jooksul erinevaid andmeid. Phoenixi tehtud piltidelt oli näha näiteks Marsi madalal pinnal jäätunud vett, kuid teadlased pole veel kindlad, kas see jää pärineb ammustest aegadest või moodustavad selle käimasolevad protsessid. Phoenixi missiooni kestel suunasid teadlased kulguri külge kinnitatud laseri nelja öö jooksul Marsi taevasse ning kasutasid tulemuste salvestamiseks kahte kaamerat. Kogutud andmete analüüs näitab, et Marsi udu sisaldab umbes 1,7 milligrammi jäätunud vett kuupmeetri kohta. Enamus udust koosneb osakestest, mille läbimõõt on ühest sentimeetrist üle kahe tuhande korra väiksem, kuid esineb ka juhuslikke suuremaid osakesi, mis maapinna suunas langevad. Uuringu kaasautori, Texase A&M ülikooli teadlase Mark Lemmoni sõnul näeks Maal Marsil nähtuga samasugust pilti, kui minna tolmusel või udusel ööl välja ja suunata laserosuti otse taevasse. Näha oleks roheline kiir ja iga natukese aja tagant laserkiirt läbivate osakeste tekitatavad valguspunktid.Marsi vihm on nagu Antarktika teemanttolm Phoenixi kõrval istuval vaatlejal oleks nende nelja õhtu jooksul olnud võimalik nautida imetlusväärset hilissuvist päikeseloojangut. Samas oleks vaatleja varsti pärast sinakate värvide kadumist horisondilt näinud, kuidas taevas kõigest mõne meetri kõrgusel jäise uduga täituma hakkab. Kanada Yorki ülikooli teadlase John Mooresi sõnul on Marsi atmosfäär nii õhuke, et öösel ei hoia miski sooja ning maapind jahtub väga kiiresti. Maapind neelab õhus oleva soojuse, õhk maapinna lähedal jahtub, järjest rohkem atmosfääris olevast veeaurust kondenseerub jääkristallideks ning udu muutub tihedamaks. Udu hakkab tekkima maapinna lähedal ning öö jooksul muutub pilv järjest tihedamaks ja kõrgemaks. Lõpuks hakkab jäine vine kergetele lumehelvestele sarnanevate osakestena maha sadama. See ei ole lumesadu, vaid sarnaneb pigem Antarktikas külmadel öödel väga väikeste jääkristallide langemisega, mida nimetatakse ülipeene jäätolmu korral ka teemanditolmuks. Päikesetõusu ajaks katab Marsi pinda umbes 2,5 mikromeetri paksune härmatis, mis seejärel läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse olekusse. Teadlased oletavad, et osa veeaurust siseneb uuesti atmosfääri, kuid osa tungib tõenäoliselt läbi maapinna ning muutub maa-aluseks pinnajääks. See viitab sellele, et Marsil toimivad dünaamilised hüdroloogilised protsessid. Moores'i sõnul tähendab udu ka seda, et atmosfääris eksisteerib vee tagavara, millel on igapäevane vastastoime pinnaaluse veega. Uuring avaldati ajakirjas Geophysical Research Letters.
