Video: Kameeleoni keel inspireerib insenere
Canoni heaks töötavad insenerid tahavad luua tehaseliinide tarbeks roboteid, mis toimiksid nagu roomaja keel.  Pikka ja liikuvat keelt leidub loomariigis nii kahepaiksete kui roomajate seas. Kameeleoni suust väljalennutatav keel on kõikidest teistest pikem, kiirem ja tugevam. Saagi püüdmisel võib keel pikeneda kuni kuus korda. Inimsilm selle liikumist jälgida jõua, kuna kiirus võib olla üle kümne meetri sekundis ning oma maksimaalpikkuse saavutab keel sekundi murdosa jooksul. Samuti suudab kameeleoni keel üsna hästi funktsioneerida ka madalamatel temperatuuridel, mis on kõigusoojaste loomade puhul üsna erandlik. Kameeleoni liikuvat keelt võib nimetada ballistiliseks organiks, kuna see liigub suust välja visatuna edasi inertsi mõjul, nagu iga lennutatud keha. Sellise elundi töö põhineb keeleluude ja eriliste lihaste kompleksil, kus musklite abil pingule tõmmatud elastsetes kudedes talletatakse energiat. Keel lendab suust välja nagu vibunöörilt lendu lastud nool, et silmade abil välja valitud saak kiiresti suhu saada. Kameeleoni keelest sai Canoni heaks töötav uurija Alexis Debray inspiratsiooni tööstusliinide jaoks mõeldud robotiprototüüpide loomiseks. Debray on praeguseks välja töötanud neli erinevat robotit. Igaüks nendest jäljendab ühte kameeleoni keele osa ning neid saab omavahel kombineerida, et luua võimalikult täiuslik "robotkeel", mida tehastes kasutada. Oma loomingut kirjeldab uurija ajakirjas Bioinspiration & Biomimetics ilmunud artiklis. "Kameeleoni keelt roboti eeskujuna pole varem kasutatud," ütles Debray. "Selline mehhanism lubab liinirobotil kiirendada, kuid jõu rakendamist liikumise ajal pole vaja." Debray selgitas, et see mida inimesed kameeleoni keele all silmas peavad, on tegelikult terve süsteem, mis koosneb lisaks keelelihastele ka luudest ning voldib end sisaliku suhu kokku nagu lõõtspill.Kolm faasi Keele liikumises saab eristada kolme faasi: algusfaas, püüdmine ja suhu tagasi liikumine. Inimese jaoks on see kõik nähtav ühtlase ja ülikiire liikumisena. Kõikidel keele liikumise etappidel on oma kontrollsüsteem. Kui kameeleon on oma saaklooma nägemismeele abil välja valinud, hakkab ta keelt tasakesi suust välja sirutama ja seejärel lükkab kiirendavate lihaste abil selle suust välja. Keele edasiliikumiseks pole enam lisajõudu vaja. Keele tipus olev iminapp haarab saagi tõhusalt kinni. Lõpuks tõmbab keeleluule kinnituv lihas keele koos püütud toiduga ühtlase kiirusega suu poole tagasi. Ka Debray´robotid kasutavad erinevaid süsteeme eri tüüpi liigutuste tegemiseks. Algusfaasis töötab robotites lihaste asemel magnetpoolidest koosnev niinimetatud mähispüss (coilgun). Lisaks kasutatakse elastomeere või puuvillnööri. Kokkuvoltimise asemel keritakse need poolile. Esemete püüdmiseks kasutavad robotid magneteid. Ühele robotile lisati esialgu ka tiivad, mis lubaks kasutada aerodünaamilisi iseärasusi.  "Seni katsetasime liikumatute tiibadega, kuid tulevikus saab liikuvate tiibade abil kontrollida robotkeele trajektoori. Praegu pole see võimalik," selgitas Debray. Teadlane filmis oma robotite liikumist ning selle põhjal võib kinnitada, et kameeleoni jäljendajad saavutasid kiiruse kuni 3,8 meetrit sekundis. Samuti suutsid robotid päriskameeleoni kiirenduse ületada enam kui kaks korda. Alalisvoolumootoriga "keeled" saavutasid samas suurusjärgus pikenemise kui elus sisaliku keel ning suutsid seda varieerida vastavalt sihtmärgi kaugusele. Debray sõnul on praegused robotid veel väga algelised ning neid ei saa pidada usaldusväärseks. "Tehaseliinidel kasutamiseks peab roboteid veel edasi arendama," ütles ta. Mudelite täiustamisel on neid võimalik kasutada erinevate ülesannete täitmiseks. Näiteks sensoritega roboteid saaks kasutada liinil olevata toodete info lugemiseks. Keele-tüüpi robotid on lisaks väikesed ja paindlikud, nende omavahel kokku põrkamine ei tekita kahju.
