Sõbrad ja sugulased ajavad haigutama
Inimesed hakkavad üksteise järel haigutama unisusest või igavusest. Inimahvide jaoks võib nakkav haigutamine näidata karjaliikmete vahelist sidet. Atlanta Emory ülikooli primaatide uurimiskeskuses läbi viidud katsed aitavad psühholoogidel mõista empaatiat nii inimahvidel kui ka inimestel. Samuti heidab see valgust, kuidas võivad eelarvamused osadustunde tekkimist mõjutada. Nimelt panid teadlased tähele, et šimpansid hakkasid rohkem haigutama pärast tuttavate loomade haigutamise nägemist. Võõraste ahvide haigutused ei avaldanud nii suurt mõju. Internetiajakirjas PLoS ONE ilmunud uurimuses püstitavad autorid Matthew Campbell ja Frans de Waal hüpoteesi, et nakkav haigutamine inimahvidel peegeldab nendevahelisi sidemeid. Campbell ja de Waal kasutasid katsealustena 23 täiskasvanud šimpansi, keda hoiti kahe eraldi rühmana. Ahvidele näidati umbes üheksa sekundi pikkusi videolõike teistest katses osalevatest ahvidest ning seejärel jälgiti nende reaktsioone. Klippides oli ahve mõlemast grupist, nad haigutasid või tegid midagi muud. Šimpansid hakkasid poole rohkem haigutama, kui olid näinud videot haigutavast tuttavast.  Ahvidel nähtu tekitab küsimuse, kas nakkav haigutamine võiks inimestel olla sama mustriga  tuttava või sõbra haigutus ajab rohkem lõuad laiali. Neuroteadlased on avastanud, et valu tajumisele ning teiste inimeste valu nägemisele reageerivad samad inimaju osad. Eksperimentides näitavad inimesed suuremat tundlikkust, kui nad näevad samasse sotsiaalsesse gruppi kuulujate kannatusi. "Pakume, et haigutamine on nakkav, nagu naeratused, kulmukortsutused ja teised miimilised väljendused,"selgitavad autorid. "Meie tulemused näitavad, et nakkav haigutamine võib aidata hinnata empaatia olemasolu ning ulatust. Katsete käigus leitud mõjud on üsna sarnased inimeste empaatiat mõjutavatele teguritele." Siiski toovad uurimuse autorid välja ühe kitsaskoha inimeste ja primaatide võrdlemisel. Nimelt elavad šimpansid väikeste karjadena, kus võõraid loomi loetakse kohe teise sotsiaalsesse gruppi kuuluvaks. Ahvide käitumise uurijad teavad, et vabas looduses on šimpansid võõraste ahvide vastu ülimalt vaenulikud. Inimesed seevastu võivad võhivõõraga kergemini kontakti leida.  Sellest hoolimata võiks nakkav haigutamine uurimuse autorite arvates peegeldada indiviidide vahelisi sotsiaalseid ja emotsionaalseid sidemeid ning haigutuste levimise mehhanismide selgitamine aitaks mõista nii inimeste kui primaatide käitumist.        
